Ajakiri Sõdur

Innovatsioon – võlusõna ka kaitseväe jaoks

Shutterstock

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 4/2025

Ukraina sõja kogemus näitab, et kriisi ja sõja ajal suudavad sõjaväed kiiresti tehnilisi uuendusi rakendada, kaasates selleks kogu ühiskonna: traditsioonilised suured kaitsetööstuse ettevõtted ning väikesed ja keskmised ettevõtted, idufirmad ja isegi vabaühendused ja eraisikud.

Ukraina sõda näitab ka, et tehnoloogiat ja kaitsetooteid tuleb uuendada kiiresti ehk iga kahe kuni kuue nädala tagant, kuna vastane suudab sama kiiresti kohaneda. Ukraina asekaitseminister on esile toonud, et eksistentsiaalne oht on aidanud Ukrainas innovatsiooni kiirendada ja selleks tuleb minna võimalikult lähedale sõja eesliinile. Ukraina eesliini üksustel on vahetu kontakt kaitsetööstuse firmade ja inseneridega, mis aitab kiirendada prototüüpide loomist. Ukraina digiplatvorm Iron Bench ühendab tehnoloogia arendajad nende toodete militaarkasutajatega ja võimaldab viimastel anda kohest tagasisidet inseneridele.

RUSI mõttekoja uuringu alusel põhjustavad FPV droonid 66% Vene sõjalistest kaotustest, mis tähendab, et on vaja nii droone kui droonivastaseid süsteeme. Kuigi õppusel Siil 2025 olid kasutusel Ukraina Delta lahingujuhtimissüsteemi ja First Person View (FPV) droonid ning kaitseliit on loonud droonide sihtüksuse Kullisilm, ei ole suuremahulisi investeeringuid droonide hankimiseks koostöös erasektori ja välisrahastusega tehtud.

Hiljutine uuring (Heiko Borchert, „The Very Long Game of Defense AI Adoption: Introduction”) sedastas, et Eesti on kaitsevaldkonna tehisintellekti ja autonoomia kontseptsioonide loomisel alles varajases arengujärgus ja teise uuringu (Priit Värno, „Vastuvõtlikkus autonoomsetele tehnoloogiatele väikeriigi kaitseväe näitel”, KVA 2024) kohaselt ei ole kaitsevägi praegu innovaatiline. Mehitamata relvasüsteemide kasutuselevõtt on kallis, kuid teiste riikide kogemus näitab, et uue tehnoloogia omaksvõtmist mõjutavad lisaks tehnoloogia maksumusele ka kultuurilised tegurid, nagu identiteet ja uskumused, poliitika uuendajad, kriitilised otsusekohad ja sõltuvused eelnevatest valikutest.

Kuigi Eesti avalik sektor on toetanud üle saja prooviprojekti tehisintellekti rakendamiseks avalikus halduses, on kaitseväe akadeemias seni vaid mõned masinõppe projektid ellu viidud. Ka osalus rahvusvahelistes T&A koostööprojektides, mis katsetavad tehisintellekti rakendamist, on suhteliselt väike. Näiteks osaleb sihtasutus CR14 ELi rahastatud AIDA projektis küberintsidentidele reageerimise automatiseerimiseks ja Newsroom projektis küberohuteabe loomiseks.

Endise Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi raport näitab, et võrreldes USAga pole Euroopa kaitsetööstus uuenduslik ja ligi 80% Euroopa kaitsetoodetest eksporditakse sisse väljastpoolt liitu. Kaitsetööstus vajab stabiilseid pikaajalisi investeeringuid, kuid riigisisesed tellimused on väikesed ja firmade kapitalikulud suured.

Euroopa investeerib kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse (T&A) vaid 4,5% üldistest kaitsekuludest (USA investeerib 16%). Euroopa kaitsetööstuse kiire tugevdamine on hädavajalik, et jätkata relvastusabi andmist Ukrainale, asendada enda Ukrainale antud relvastus, varustus ja lahingumoon ning võtta suurem vastutus Euroopa julgeoleku tagamise eest Ameerika Ühendriikide järkjärgulise vägede lahkumise korvamiseks Euroopast.

Tänavu võttis Euroopa Liit vastu 150 miljardi euro suuruse instrumendi Security Action for Europe (SAFE), mis võimaldab laene kaitsetööstuse tugevdamiseks. Ka Ühendkuningriik võttis vastu uued meetmed kaitsetööstuse VKEde (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) toetamiseks, luues muu hulgas spetsiaalse innovatsiooniüksuse, mille eelarve on sel aastal 528 miljonit naelsterlingit. Võrreldes teiste kõrgtehnoloogiliselt edukate väiksemate riikidega, nagu näiteks Taani, Holland, Singapur ja Israel, ei ole Eesti riigikaitses uusi lahendusi ulatuslikult rakendatud.

Näiteks lahingujuhtimissüsteem Maven Smart System on kasutusel nii NATOs kui ka paljudes NATO riikides. Viimasel ajal on tehtud ka mitmeid arenguid. Näiteks hakkab Eesti rajama kaitsetööstusparki lahingu- ja lõhemoona tootmiseks. Peale selle osaleb Eesti mitmesugustes rahvusvahelistes T&A algatustes (näiteks NATO STO töörühmad, Euroopa kaitsefondi projektid, Horizon projektid jne) ja siin asuvad mitmed NATO DIANA testkeskused ja Tehnopolis idufirmade kiirendi.

Hiljuti loodi ELi kaasrahastusega kiibikeskus TalTechi ja erasektori koostöös. Esimest korda korraldatakse sel sügisel Eesti Kaitse Nädal, mis hõlmab nii kaitsetööstuse sümpoosioni, näitust, ABCD konverentsi ja muud. Toimub ka Defence AI häkaton ja mitmed teised kaitsevaldkonna tehisintellekti ja autonoomia üritused (näiteks Latitude59, Eesti tehnoloogia kaitse kohtumine jne).

Kaitsetööstuse kaasamine nii väe planeerimisse kui sõjalistele õppustele aitab välja selgitada need tooted ja teenused, mis vastavad RKAK (riigikaitse arengukava) 2031 alusel arendavatele võimetele ja mis on võimalikult kiiresti rakendatavad ja odavad. Kaitseväe ekspert Ivo Peets rõhutab, et väehaldussüsteem peab innovatsiooni soodustama.

Peets esitas 2024. aastal ajakirjas Sõjateadlane avaldatud artiklis „Kaitseplaneerimine äreval kümnendil – väehalduse küsimus“ kümme soovitust, kuidas varakult kaasata kaitsetööstus väehaldussüsteemi. Firmad tuleb kaasata väe- ja võimeplaneerimisse ja kriitiliste otsuste tegemisse, sh erinevate võimeportfellide planeerimisse ja arendamisse. Firmadega peab toimuma pidev teabevahetus, tuleb luua ühiseid arendusprojekte. Hanked peavad olema tõhusamad ja neisse tuleb kaasata VKEd.

Innovatsiooni soodustab ka osalus rahvusvahelistes projektides (näiteks Euroopa kaitsefondi ja NATO DIANA projektid), mis soodustavad teadmussiiret Eestisse. Projektide rahastusmudelid peavad olema paindlikud ning riskid tuleb jagada riigi ja eraettevõtete koostöös. Samas märgib Peets, et on oht, et suure arvu lahenduste hindamine võib muutuda sõjalistele ekspertidele kaitseväes koormavaks, mis pärsib innovatsiooni.

Eesti kaitsetoodete turu väiksuse tõttu peab kohalik kaitsetööstuse toodang rahuldama nii kaitseväe vajadusi kui sobima ka eksportturgudele, millest peab tulevikus kujunema suurim klientuur. Eksporti aitab soodustada ka firmadega ühiste T&A projektide elluviimine (riigi kaasrahastusel), toodete ja uute lahenduste katsetamine sõjalistel õppustel ja eksperimentidel ning sõjalise ekspertiisi pakkumine firmadele toodete väljaarendamisel ja katsetamisel. Üks suurim kitsaskoht on läbi aegade olnud prototüübi jõudmine laborist eesliinile, kus toimub suurim innovatsioon.

Arvestades NATO visiooni saavutada mitmedomeenioperatsioonide valmidus 2030. aastaks, on RKAK 2031 võimetest just luure- ja eelhoiatuse ning juhtimise ja side valdkondade innovatsioon eluliselt tähtsad. Näiteks on mitmed välisfirmad arendanud välja tehisintellektipõhiseid olukorrateadlikkuse ja lahingujuhtimise platvorme.

Sõjalise otsusetegemise kiirendamine, parem olukorrateadlikkus ja autonoomsed süsteemid aitavad kvalitatiivselt tugevdada Eesti kaitsevõimet arvuliselt ülekaaluka vaenlase vastu. Aktiivselt tuleb kasutada välisrahastuse ja ühishangete võimalusi partnerriikidega kaitsetööstuse arengu ja innovatsiooni toetamiseks. Eeltoodud SAFE instrument näiteks annab võimaluse kaitsetoodete kiireks arendamiseks ja uuendamiseks, sh küber-, tehisintellekti, elektroonilise sõja jt valdkondades.

Pööre innovatsiooni suunas

Innovatsiooniks nimetatakse uute ideede ja teadmiste kasutamist uudsete lahenduste rakendamiseks. Suuri, kinniseid, hierarhilisi sõjalisi organisatsioone peetakse vastupanevaks muutustele ja uuendustele. Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja innovatsioonipoliitika (TIP) toetab „uute ja julgete lahenduste leidmist ja kasutamist“, sealhulgas selliste, mis kiirendavad info liikumist ja otsustusprotsesse ning võimaldavad vastasele üllatuse tekitamist. TIP toetab ka kahese kasutusega tehnoloogiaid ning tsiviiltehnoloogiate arendamist ja rakendamist riigikaitses.

TIP seab hulga tegevusi nelja peaeesmärgi elluviimiseks aastatel 2021–2030 ning esitab mõõdikud, et hinnata sihttasemete saavutamise edukust, sh mõjuanalüüsid. Ka kaitseministeeriumi valitsemisala tehisintellekti strateegia üks eesmärk on omamaise kaitsetööstuse tugevdamine. Teiste riikide eeskujul luuakse kaitseväe digitaalse ja tehnoloogilise arengu eest vastutav struktuuriüksus ja kaalutakse innovatsioonijuhi ametikoha loomist, kellel on pädevus, volitused ja kindel eelarve valitsemisala tehnoloogilisi, sh tehisintellektiga seotud arenguid terviklikult suunata ja prioriseerida.

Samuti luuakse kaitseministeeriumi kogu valitsemisalas andmehalduse kontseptsioon ja vajalikud standardid, digitaalne infotaristu, parandatakse inimeste teadmisi ja oskusi, koostööd teadusasutuste ja erafirmadega ning rahvusvahelist koostööd.