Riigikaitse arengukava 2035 maakaitse pilgu läbi

Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna kaks viimast aastat on kulgenud suuresti riigikaitse arengukava (RKAK) 2035 koostamise rütmis. Mitmeaastane töö on tänaseks jõudnud sisulise finišini ning arengukava põhisuunad on paigas.

Oma olemuselt on RKAK riigikaitsevaldkonna kümneaastane strateegiline planeerimisdokument, mis oma sõjalises osas määrab ära eelkõige selle, missuguseid sõjalisi võimeid ja üksusi arendatakse ning millises mahus seda tehakse. Seejuures seotakse planeeritud ja alalhoitavad võimed ressurssidega – nii inimeste, varustuse kui ka rahastusega. Lisaks sõjalisele osale on RKAKis mittesõjaline osa, kus üldistusaste ja ressurssidega otseseostatus on üldisem. RKAK kujundab Eesti sõjalise kaitse arengu aastateks 2026–2035.

Arengukava üldiseks eesmärgiks on kujundada Eesti kaitsevõime selliseks, et see suudaks ennetada ohte, heidutada potentsiaalset vastast ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. RKAK hõlmab teiste ministeeriumide hulgas kogu kaitseministeeriumi valitsemisala ning selle olulise osana ka maakaitset ja laiemalt Kaitseliitu.

Käesolev ülevaade keskendub eelkõige maakaitseüksustega seotud muudatustele, kuid enne detailsemat käsitlust on oluline vaadata ka arengukava laiemat pilti.

Kui eelmine arengukava (RKAK 2031) nägi ette sõjaaja kaitseväe suuruseks ligikaudu 43 000 inimest, siis RKAK 2035 suurendab selle 55 000 võitlejani. Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et ligikaudu poole kogu sõjaaja koosseisust moodustavad maakaitseüksused. See rõhutab selgelt maakaitse rolli Eesti kaitsemudelis.

Juhtimise vaates suureneb Kaitseliidu ülema vastutus laiapindse riigikaitse võtmes. Eesti maismaa lahinguruum jaotub senisest selgemini vastutusaladeks: kui diviis keskendub eelkõige riigi idapoolsele suunale, siis maakaitse koosseisu kuuluv tagaala staap korraldab sõjalisi tegevusi Eesti läänepoolses osas. Lisaks sõjalistele ülesannetele jääb Kaitseliidu toetada ka sisekaitseline tegevus kogu riigi ulatuses, koordineerides oluliste tegevuste toimimist ning toetades tsiviilstruktuure kriisi- ja sõjaolukorras.

Olulise eeldusena näeb RKAK 2035 ette, et riigikaitsekulud püsivad vähemalt 5 protsendi tasemel SKPst kogu arengukava perioodi vältel. Maakaitseüksuste varustamine, väljaõpe, varude loomine ja ülalpidamine moodustavad sellest üle 10 protsendi.

RKAK 2035 seab maakaitsele järgnevad ülesanded:

• julgeoleku ja liikumisvabaduse tagamine KV tagaalal, et võimaldada kaitsetegevust;
• vastase mõjutamine, et piirata tegevusvabadust;
• olukorrateadlikkuse tagamine, et koordineerida tagaala operatsioone;
• kaitsetegevuse toetamine KV lähialal, et hävitada vastase sõjaline jõud;
• koostöös ja toetades tsiviilpartnereid viia läbi sisejulgeoleku operatsioone kogu riigis, et kindlustada riigi toimepidevus.

Alljärgnevalt on välja toodud peamised arengusuunad maakaitse võimekuse kasvatamisel. Vaatame lähemalt ainult peamisi muutusi ja ülevaate saamiseks grupeerime need nelja suuremasse kategooriasse. Kui minna detailide tasandile, siis toimusid muutused eranditult kõigis maakaitseüksustes. Igasse neist tuli midagi juurde, läks paremaks või lisandus varem puudunud võimeid.

---

Juhtimisvõime parandamine

Maakaitse juhtimisstruktuur muutub süsteemsemaks ja kihilisemaks. Sõjaaja tagaala tegevusi hakkab juhtima rahuaegse Kaitseliidu peastaabi baasil ette valmistatav staap, mis võimaldab kriisiolukorras kiiret üleminekut sõjaaja juhtimisele.

Maakaitseringkondadesse luuakse lahingugrupi staabid, mis parandavad üksuste taktikalist juhtimist ning võimaldavad paremat koordineerimist erinevate allüksuste vahel. Samuti suurenevad ringkondade ja malevate staapide koosseisud, et toime tulla kasvanud ülesannete ja vastutusaladega.

Täiendavalt luuakse malevkonna tasemel territoriaalsed juhtimisgrupid, mille ülesandeks on juhtida nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi sihtüksusi ja koordineerida erinevate võrgustike tegevusi. See tugevdab maakaitse sidet kohaliku keskkonnaga ning võimaldab efektiivsemalt rakendada piirkondlikke ressursse ja teadmisi.

Tulejõu suurenemine

Maakaitse tulejõud kasvab märkimisväärselt nii uute relvasüsteemide kui ka olemasolevate võimete täiendamise kaudu.

Üksustesse luuakse lühimaa ründedroonide ja pommitusdroonide meeskonnad, mis annavad väiksematele üksustele täiendava löögivõime ja paindlikkuse. Samal ajal paraneb maakaitsekompaniide ja -rühmade mobiilsus ning maakaitsekompaniide struktuuri lisatakse jalaväe põhirelvastust – kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi.

Oluline kvalitatiivne muutus on ülikergete maakaitsekompaniide ümberkujundamine kergejalaväeüksusteks, mis suurendab nende lahinguvõimet ja vastupidavust.

Tuletoetuses lisanduvad Lääne- ja Kirde maakaitseringkondadele 120 mm miinipildujapatareid, samal ajal kui lahingukompaniide 81 mm miinipildujarühmi tugevdatakse täiendavate relvameeskondadega. Ringkondade tasandile luuakse ka lahingutoetuskompaniid, mis koondavad erinevaid toetavaid võimeid ühtse juhtimise alla.

Luurevõime suurenemine

Luurevõime areng on üks RKAK 2035 keskseid rõhuasetusi ka maakaitses. Malevate ja kõrgemate üksuste tasandile luuakse mehitamata püsitiibdrooni meeskonnad, mis võimaldavad teostada pikema ulatusega ja kestvamat õhuluuret.

Lisaks arendatakse välja lühimaa õhurekke meeskonnad, mis toetavad vahetult üksuste taktikalist tegevust. Lahingutoetuskompaniide rekkerühmade varustus viiakse tasemele, mis on võrreldav jalaväebrigaadi rekkerühmadega, tagades sellega parema olukorrateadlikkuse.

Olulise sammuna viiakse 1. kategooria mehitamata õhusõidukid (väikesed vaatlusdroonid) kuni rühma tasemele, mis tähendab, et isegi väiksemad üksused saavad iseseisvalt koguda vaatlusinfot ja teha kiireid otsuseid.

Elektrooniline võitlus ja tõrje

Nüüdisaegne lahinguruum eeldab võimet tegutseda elektroonilises spektris. Seetõttu luuakse maakaitses mehitamata õhusõidukite tuvastuse ja tõrje jaod, mis aitavad kaitsta üksusi vastase droonide eest.

Elektroonilised tuvastus- ja tõrjevahendid viiakse järjest madalamale tasemele, kuni väikeüksusteni. See suurendab üksuste autonoomsust ja ellujäämisvõimet tänases lahingutegevuses.

Täiendavad arengusuunad

Lisaks eeltoodule pööratakse suuremat tähelepanu logistika ja vastupidavuse suurendamisele. Maakaitseüksuste varude hajutamine, autonoomne tegutsemisvõime ning kohalike ressursside kasutamine muutuvad üha olulisemaks. Samuti täiendatakse väljaõppesüsteemi, mis võimaldab kiiremini kasvatada reservi kvaliteeti ja valmisolekut.

Jätkub tavapärane koostöö liitlasüksustega ning sidusus kaitseväe diviisi üksustega, et tagada ühtne tegutsemine kogu lahinguruumi ulatuses.

Kokkuvõte

RKAK 2035 kinnitab selgelt maakaitse olulist rolli Eesti riigikaitses. Kui võrrelda seda riigikaitse eelmise arengukavaga, mis kannab aastanumbrit 2031, on maakaitse jõudu juurde saamas. Maakaitse ei ole pelgalt kõrvaline territoriaalne täiendav komponent, vaid kujuneb oma tegevusala piires üheks peamiseks kandvaks jõuks, mis suudab iseseisvalt ja koos teiste üksustega mõjutada lahinguruumi kulgu.

Juhtimisstruktuuride tugevdamine, tulejõu märkimisväärne kasv, luurevõime oluline arendamine ning elektroonilise võitluse, aga ka droonidega seotud võimete juurutamine muudavad maakaitseüksused senisest võimekamaks, paindlikumaks ja vastasele ohtlikumaks.