Pööningult päevavalgele: langenud koolipoiste mälestus
Järvamaa õppursõdurid Johannes Niimann ja Tõnis Tamm langesid Vabadussõja kolmandal kuul. Nende mälestuseks toonase ühisgümnaasiumi aula seinale 1925. aastal paigaldatud tahvel arvati aastakümneid olevat kaotsi läinud, kuni see hoone renoveerimise käigus pööningult välja tuli ja kooli fassaadil väärika koha leidis.
2020. aasta detsembris Paide riigigümnaasiumile koolimaja renoveerinud ehitajate Eduard Pihlaku ja Erkki Mihhailenko imestus oli suur, kui nad pööningut puhastades leidsid prahi alt pruuni jõupaberisse keeratud tahvli kahe Vabadussõjas langenud koolipoisi nimega.
Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts hindas toona tahvli leidmist sensatsiooniks: „Teadsime, et 1940. aastal viis kooli kojamees Passi-papa tahvli peitu, aga Saksa ajal oli plaat seinal tagasi. 1944. aastal plaat kadus ja 76 aastat oli saladuseks, kuhu. Võimalik, et seegi kord oli peitjaks sama mees.“
Üle viie aasta hoiti plaati Järvamaa muuseumis ja eksponeeriti Paide kirikus, kuni gümnaasium leidis marmortahvlile väärilise koha.
Mülts on rahul. Ideaalses seisukorras leitud tahvel on pärast pikki arutelusid leidnud auväärse koha kooli fassaadil „Koolipoiste nimedega tahvel on ikkagi vanim Järvamaal originaalkujul säilinud Vabadussõja mälestusmärk.“
Au langenud sõduritele!
Ka Paide gümnaasiumi direktor Margo Sootla rõhutas mälestuse hoidmise tähtsust: „Sõjas hukkunud koolipoisid olid sama vanad kui meie tänased gümnasistid. Tahvel meenutab, milliseid otsuseid pidid nemad omal ajal tegema. Me peame olema nende tehtud otsuste üle tänulikud, et saame elada vabas Eestis ja loodetavasti mitte nii karme valikuid teha, kuid võtta neid eeskujuks.“
Direktori meelest annab mälestustahvel tänastele noortele käegakatsutava sideme Vabadussõja- sündmustega. Ta kinnitas, et tahvli all hakkab kool tähistama Vabadussõja ja Eesti riigi sünniga seotud tähtpäevi ning siduma seda ka kooli teiste traditsioonidega.
Sootla selgitusel valiti algupärase aulaseina asemel maja fassaad põhjusel, et koolimaja ruumikasutus on muutunud: Eesti ajal peeti tähtsamaid üritusi kooli aulas, kuid uue hoone lisamine muutis kogu ansambli ruumide funktsioone. Koostöös arhitektidega leiti, et tahvli sobilik koht on välisfassaadil peaukse kõrval. Seal on tahvel valgustatud ja nähtav mitte üksi õpilastele, vaid ka möödujatele.
Kaitseliidu Järva maleva pealik major Agur Kibur pani mälestustahvli taasavamisel tänastele gümnasistidele südamele, et õppursõdurite Tõnis Tamme ja Johannes Niimanni tegu oli veelgi tähtsam kui nende elu.
„Nad langesid, et anda teistele võimalus elada, see on ülim, mida saaks kelleltki nõuda. Meie kohus on alal hoida igavest mälestust vabaduse eest hukkunud kangelaste ohvrist ning kanda seda tänu ja austusega edasi tulevastele põlvedele. Au langenud sõduritele!“ ütles pealik.
Langesid vangi ja hukati
Niimann ja Tamm astusid koos paljude teiste kohalike õpilastega 1918. aasta detsembris loodud Järvamaa kaitsepataljoni. Enamik ligi neljakümnest rahvaväkke astunud koolipoisist oli saanud koolis sõjalist väljaõpet veel tsaariajal ja astunud juba novembris Kaitse Liitu.
1900. aasta 19. augustil sündinud ja Särevere valla Taikse külast pärit Tõnis Tamm alustas koos mõne teise Paide koolipoisiga teenistust Eesti Aleksandri põllutöökooli õpilaste Kaitse Liidu Kõo rühmas. Aasta lõpus jätkas ta teenistust Järvamaa kaitsepataljonis ja selle baasil moodustatud 7. jalaväepolgus.
Paide poeglaste reaalgümnaasiumi õpilane Johannes Niimann sündis 29. septembril 1901. aastal Järvamaal Esna vallas Kirisaare külas. Johannesest sai 25. detsembril 1918 Järvamaa kaitsepataljoni vabatahtlik ja seejärel 7. jalaväepolgu võitleja.
Lahingutee viis 5. roodu kuulunud Järvamaa õppursõdurid kooliõpetajast lipniku Aleksander Palli juhtimisel Võrumaale.
Misso mõisa peale liikunud rood sattus 1919. aasta 16. veebruari varahommikul Savioja talu juures punastega lahingusse. Kuigi vastase kaotused olid eestlaste omadest neli korda suuremad, langesid vangi ka mõned meie omad, teiste seas Johannes Niimann.
18. veebruari õhtul proovis 5. rood vallutada Misso mõisat ja postijaama, kuid oli sunnitud läbi metsa taganema. Seal langes vaenlase kätte vangi õppursõdur Tõnis Tamm.
Kui eestlased 21. veebruaril Misso mõisa vallutasid, avastati paar versta eemalt metsavahimaja juurest lumest 38 metsikult tapetud inimese laibad. Tapetud olid peamiselt kohalikud, keda enne hukkamist julmalt piinati, nende riided rööviti. Relvavennad leidsid hukatute seast Niimanni täägitorkega rinnus ning Tamme surnukeha kuulihaavaga peas.
Segakoor ja pasunakoor
Kuna poiste vangilangemise ja laipade leidmise vahele jääb mitu päeva, pakuvad eri allikad neile erinevaid surmadaatumeid. Kooli mälestustahvlil seisab, et Tamm hukkus 18. ja Niimann 19. veebruaril. Türi kirikuraamatus märgiti Tamme surmapäevaks 18.–19. veebruar ja Peetri kirikuraamatus Niimannile 19. veebruar. Vabadussõja ajaloo seltsi andmetes hukkusid koolipoisid vangilangemise päeval.
Kirikuraamatutest leiab ka, et mõlemad koolipoisid maeti kodukihelkonna kalmistule, Niimann 1. märtsil ja Tamm 2. märtsil.
Vabadussõjas Järvamaa õppursõdurite üksuses võidelnud ja oma elu andnud noormeeste mälestuse jäädvustamiseks avati 1925. aasta 12. juunil Paides Posti 12 koolimaja saali seinal marmortahvel.
19. juunil 1925 kirjutas ajaleht Järvamaa: Pidulik mälestustahvli ülesseadmine Vabadussõjas langenud endise Paide Meesreaalgümnaasiumi õppursõdurile oli 12. juunil s.a J.M. Paide Ühisgümnaasiumis. Vaimuliku talituse, mida kaunistas segakoor ja pasunakoor, pidas Järva praost hr Beermann. Mälestustahvel on nägus ja ülesseatud õpilas- ja õpetajaskonna poolt kogutud summadest, toetust on saadud ka kooli lähedal seisvailt isikuilt ja asutusilt.
Kuigi mälestusplaadi autor on teadmata, arvatakse see olevat Paidest pärit kunstniku August Roosilehe töö.