Pitka matk, hernesupp ja mustikakissell

Algul väikses ringis kulgenud Johan Pitka matkast on aastatega saanud rahvarohke matk, mis toob kokku inimesi igast ilmakaarest. Veebruari alul aset leidnud matkale, mis viis admirali koduküla tubamuuseumi juurest 15kilomeetrise ringiga Järva-Jaani ja tagasi Jalgsema külla, startis ligi pool tuhat inimest.

Stardis näitas kraadiklaas -9, mis oli selle aasta üks leebemaid ilmu. Tuult polnud, aga taevas oli sombune. Sadadele matkajate seas oli mõni lükkamas tõukekelku või lapsevankrit. Kümmekond koeraomanikku olid matkale kaasa võtnud oma lemmikud. Üks väike tüdruk hoidis terve matka truult kepphobust.

Endanimelisel matkal

Admiral Pitka matka pikaajalise traditsioonina loositakse vähemalt kolmel korral matkal osalenute vahel välja sepistatud mõõk, millele sel korral pretendeeris 171 inimest. Tänavu naeratas loosiõnn Liisy Pitkale, kellele kontradmiral Johan Pitka oli vanaisa vanaisa vennapoeg. Kokku oli tänavusele Pitka matkale registreerunud viis Pitka-nimelist. 

Aegviidus elava pere pea Heiki Pitka osutas abikaasale, kes teadis, et neile on see kaasa teha kuues matk. „Meie perele on matkast saanud traditsioon, võib öelda, et Pitka matk on pere aasta sündmus. Alati jääb keegi koju ja kütab sauna kuumaks neile, kes matkalt tulevad,“ rääkis mees pere rituaalist. 

„Uhke tunne on olla Pitka. Kunagi pidi oma nime varjama või ütlema seda vaikselt. Vereliini pidi olemegi meie admiralile kõige lähedasemad. Ka Keilas on Pitkasid, meesliini pidi sugulasi. Ma olen õnnelik isa, mul on kolm tütart, nimi läheb edasi. Kui alguses viisin mina tütreid matkale, siis nüüd on nad juba suured ja veavad vanamehe kaasa,” rõõmustas Heiki.

Ta lisas, et kui ta kunagi ei peaks enam jaksama kõndida, siis seda naiskodukaitsjate hernesuppi läheb ta ikka sööma. „Kodutütarde ja noorte kotkaste hakitud singiga suppi ei saa mitte kuskilt mujalt,“ kiitis Heiki matka lõpus oodanud kõhutäit.

Johan Pitka oli suur mees Järvamaal ja Eestis. Kasvada üles meremeheks ja saada admiraliks, tulles paigast, kus pole merd ega isegi suuremat järve, on suur saavutus. Lisaks Kaitseliidule asutas Pitka veel mitmeid seltse ja oli osanik tarbijate ühistus. „Mul on hea meel, et Järva malev kannab seda mälestuse lippu uhkelt kõrgel,“ rääkis Pitkade nimeliini jätkaja.

Tegelikult 20 matka

„Ma olen Pitka matka läbi teinud isegi 20 korda, kuigi ametlikult on neid peetud 19,“ kinnitas Purdi külavanem Mairon Nugis. „Korra jäi koroona ajal matk ära, kuid tuttavate kaitseliitlaste eestvõttel käisime tookord omal käel matkaraja ikkagi õigel päeval läbi.“

Ta täpsustas, et esimestel aastatel osales ta kaitseliitlasest autojuhina: rada kulges toona Jalgsemalt paarikümne kilomeetri kaugusele Peetrisse ning mees sõidutas matkajaid sõjaväeautodega stardi ja finiši vahet.

„Mõne aastaga otsustasin, et tahan jalgsimatka omal jalal kaasa kõndida. Olen matkanud nii lausvihmas kui ka alla -30 kukkunud kraadidega, kui diisel hangus autopaagis. Pitka matkast on saanud minu kindel traditsioon, käime alati seltskonnaga: nii pereliikmed kui ka sõbrad on kaasas. Nooremale pojale Rasmusele oli tänavune matk esimene,“ rääkis Nugis, lisades, et teisi jalgsimatku ta kaasa ei teegi, küll aga meeldivad mehele jalgrattamatkad.

Massist mööda

Kilomeeter enne Järva-Jaanit jõudsin järele emale-tütrele Ene Riibergile ja Riin Kaldmale, kes on Pitka matkal käinud 17 korda. Riinul on iga kord seljas erkoranž kombinesoon, mille järgi teised matkalised teda juba ära tunnevad.

„Mul on kõik neli tütart läbi aastate matkal käinud. Riin on käinud minuga sama palju. Me ise oleme pärit Lahemaalt. Kuskilt jäi selline matk silma, nii et hakkasime alates teisest korrast käima. Järgmisel aastal otsustasime, et läheme jälle. Sellest korrast on meil täna sallid kaelas. Matk muutus kiiresti populaarseks, telekast näitas, osalejate rekord oli üle 600 inimese,“ meenutas Ene, täpsustades, et kogu hilisema ajaloo jooksul on nad vaid korra jäänud matkast eemale, kui Ene just selleks ajaks haigestus.

Ene paljastas, et neil on Pitka matkal oma nipp. „Kui suur mass inimesi saab korraga minema, siis on kitsas kõndida. Alguses on jõudu palju, surume ennast sammu kõvasti kiirendades lihtsalt massist mööda ja edasi on juba mõnus käia.“ Ta lisas, et ega kõnnikeppidega rahvamassis muidu eriti liikuda saagi.

Uurisin neilt, mis on see, mis ikka ja jälle Pitka matkale tagasi kisub. „Mustikakissell!“ hüüdis Ene ja Riin noogutas kaasa.

Riin jätkas: „Oleme jäänud emaga kahekesti käima, vahel, kes õdedest viitsib, tuleb ka. On, mida igal aastal veebruaris oodata. Emal on Pitkaga samal päeval sünnipäev, hea meeles pidada.“

Admirali jalajälgedes

Teisel pool Järva-Jaani vanatehnika varjupaika olidki naiskodukaitsjad matkajaid ootamas jutuks olnud kisselliga. Polnud naljalt kedagi, kes ilma toopi võtmata mööda astunuks.

Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts pajatas Türi-Tamsalu kitsarööpmelise raudtee tammilt Võhmuta jaama juurest Jalgsema peale keerates, et kuulus admiral väisas kodukanti hilisematel aastatel harva, kuid on teada, et kord tulnud ta koju just nimelt rongiga.

„Siinsamas jaamas astus ta maha. Autod olid rongile vastu tulnud, admiral ja tema kaaskond sõidutati Pitka kodukülla mööda sedasama teed, kus me praegu kõnnime,“ jutustas Mülts, kuidas kodukant suurmeest vastu võttis.

Matkal Järva-Jaanis liiklust reguleerinud kapten Janek Männik rääkis, et tema juures pidas auto kinni üks mees, keris akna alla ja ütles, et tema vanaisa olnud Pitkale autojuhiks: „Nime ta ei öelnud. Sõitis kohe edasi.“ Nii et legend admiralist elab kodukandis edasi.

Järva maleva pealik major Agur Kibur ütles, et tänavu lasti matkajatele teha spetsiaalsed käepaelad. „Sel aastal saavad kõik finišeerijad musta. Järgmisel aastal sinise ja siis valge. Tellisime neid 500 tükki.“ Finišis kinnitas oma osaluse 495 matkalist.

Pealik tõmbas oma randme paljaks ja näitas, et 1996. aastast riiki teeniv sõjamees kannab randmel alati viimase üksuse käepaela, praegu siis Järva maleva oma.

Teistel ju oli

Esimene kontradmiral Johan Pitka matk peeti 18. veebruaril 2007. aastal, päev enne admirali 135. sünniaastapäeva.

Pitka matka idee autor ja algataja, Kaitseliidu Järva maleva toonane staabiülem kapten Vello Pops meenutas, et selleks ajaks olid paljudel malevatel oma retked. „Arutasime staabiga, et ega meiegi kehvemad ole, eriti kui maakonnast on pärit sellise kaliibriga mees nagu kontradmiral Johan Pitka.

Koroona ajal 2021. aastal jäi ametlik matk pidamata, kuid Pops võttis oma Kaitseliidu lähimate matkasõpradega retke ikkagi ette. „Ma ei ütleks, et see põrandaalune matk oli. Liikusime vabas õhus, keegi haigeks ei jäänud. Aegviidus Presidendi matk ju sama aja paiku toimus. Võinuks meiegi matka ametlikult ära teha,“ vangutas Pops pead.

Vello Pops on osalenud peaaegu kõikidel Pitka matkadel, vaid 2013. aastal murdis haigus matkapäeval maha. „Kui ikka 40 kraadi palavikku lööb, siis matkale ei lähe. Järgmisel päeval oli palavik kadunud,“ mainis ta.

Admirali matka algatajal oli hea meel, et matkast on saanud traditsioon, mis toob üle Eesti kokku sadu matkajaid. Paljud neist on seotud Kaitseliiduga.

Kui algselt kulges ligi 20kilomeetrine teekond Jalgsemalt Peetrisse, siis viimastel aastatel matkatakse Jalgsemalt admirali sünnikülast Järva-Jaani ja tagasi, kokku 15 kilomeetrit.

„Mulle praegune ringikujuline marsruut meeldib, pole pikki lagedaid ja tuuliseid lõike nagu esialgsel trassil. Peetris finišeerimise plussiks oli, et suures rahvamajas said matkalised sooja ruumi sõdurikatla hernesuppi sööma ja aega jäi omavahel suhtlemiseks. Õigupoolest said matkalised tuttavaks juba Peetsist veoauto kastis Jalgsemale sõites,“ meenutas Pops nostalgiliselt.

Veel üks matk

Kui aga Pitka matkast ei piisa, siis 22. märtsil teeb Türi malevkond esimese Riigimeeste matkaga kummarduse meie riigimeestele, kes on pärit Türi valla lõunanurgast.

Türi malevkonna pealiku kapten Tõnis Orumaa selgitusel on selles kandis sündinud sellised Eesti vabariigi sünni juures olulist rolli mänginud mehed nagu riigivanem ja eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes August Rei, päästekomitee liige Jüri Vilms ning kindralmajor ja vapside esimees Andres Larka.

„Mis veel huvitav, kõik nad on sündinud märtsis. Selle aasta matk on pühendatud ennekõike August Rei 140 sünniaastapäevale,“ osutas Orumaa.

Üle 20 kilomeetri pikkune matk algab Kabala laululavalt ja läbib kolme riigimehe sünnipaiku Kabalas, Kurlas ja Arkmal.