Kinnisvarainvesteeringutega täidetud lähiaastad
Kaitseliidu tänane kinnisvaraportfell erineb märgatavalt 20 aasta tagusest ajast, mil meie kinnisvarainvesteeringud piirdusid peastaabi hoone, Alu mõisas asuva Kaitseliidu kooli ja Tallinna maleva Männiku lasketiiruga.
Uute ja rekonstrueeritud objektidega kaasnevad uued kinnisvaralised ülesanded nagu heakorra ja tehnohoolduste tagamine, aga ka ootus, et juba saavutatud kinnisvarakeskkond säilib. Oleme jõudmas etappi, kus kõikide malevate olulisimad objektid ehk staabi- ja tagalakeskused ei ole veel valminud, kuid samal ajal on vaja parendada või laiendada ka paarkümmend aastat tagasi rajatud objekte. Vaatamata kaitseministeeriumi arengukava 2026-2029 (KMAK29) rekordilisele rahaeraldusele Kaitseliidu kinnisvarainvesteeringuteks on organisatsiooni arengu toetamisel ja seatud ülesannete täitmise tagamisel tasakaalu leidmine Kaitseliidu keskjuhatusele keeruline valdkond. „Investeerimisvõla“ leevendamiseks on märkimisväärselt suurenenud üüripindade osakaal, seda eelkõige allüksuste tegevuskohtade ja laopindade kasutuselevõtuga.
Suuremad tööd
Käesoleva aasta suurim investeering on ehitustööde alustamine Tartu vallas Raadi alevikus Stardiraja tänaval. Sinna on kolmele Kaitseliidu omandis olevale kinnisasjale, kokku ligi 7,5 ha suurusele territooriumile, planeeritud Tartu maleva uus staabi- ja tagalakeskus (STK). Kogu eelmise aasta väldanud ehitusprojekti koostamine on jõudnud nii kaugele, et käesoleval aastal alustame ehitustööde I etapiga ja need tööd peavad lõppema 2027. aasta jooksul. Esimeses etapis valmivad riide- ja erivarustuse laohoone, universaalhall ja välipesula ning toetav taristu (kommunikatsioonid, parklad, sidemast, generaator jmt). Selle kõrval alustame tänavu II etapi ehitusprojekti koostamist, mis hõlmab pääsla, relvahoidla ja staabihoone rajamist. II etapi ehitused peavad plaani kohaselt valmima 2029. aasta jooksul.
Oma järge ja edaspidiseid rahastamisotsuseid jäävad ootama järgmised etapid, mille peamisteks osadeks on õppehoone koos majutuse ja toitlustusvõimalustega, tehnika remonditöökoda ja ka siselasketiir.
Suurematest projekteerimistest alustame 2026. aastal Järva maleva STK ehitusprojekti koostamist. Malevlaste kauaoodatud keskus rajatakse Paide linna ringtee lähistele ja peab valmima 2028. aasta jooksul.
Kaua on kinnisvarakeskkonna paranemist oodanud ka Rapla maleva liikmed. 2026. aasta lõpus on plaanis maleva staabi- ja tagalakeskusena kasutusele võtta Kehtna vallas Kaereperes asuv üüripind. Umbes 1900 m² suurune hoone ja kahehektarine väliala hõlmab nelja erinevat üürileandjale kuuluvat kinnisasja ja lisaks neile Kehtna valla poolt parklaks kasutusele antavat kinnistut. Hoonesse rajatakse nõuetele vastavad büroo- ja laopinnad, sh relvaruumid, samuti saavad olema parkla rivisõidukite hoiustamiseks, autopesula, piirdeaed ümber kogu territooriumi ja ka sidemast.
Kui Tartu maleva I etapi investeering oli kavas juba varem, siis ülejäänud käesolevas ülevaates kajastatud investeeringud saavad võimalikuks tänu KMAK29 otsustele, millega suurendati Kaitseliidu kinnisvarainvesteeringute mahtu arengukava perioodil enam kui 30 miljoni euro võrra. Lisaks Tartu maleva II etapi ja Järva maleva STK investeeringule sisalduvad selles otsustuspaketis laskemoona ja relvastuse punkrid malevate allüksuste tarbeks. Suurem osa punkritest on plaanis paigaldada ülesannet toetavatesse asukohtadesse Põhja ja Lõuna MKR-is (Kirde ja Lääne MKR-is paigaldatakse punkreid vähemal määral).
KMAK29 rahastusega koordineerib ja korraldab peastaabi kinnisvaraosakond aastatel 2026–2029 hankeid 11 väli- ja siselasketiiru (Kapasto, Karujärve, Männiku, Rutja, Väluste, Metsniku, Muru, Lilli, Piirsalu, Kaiu, Kuressaare) nõuetekohasuse tagamiseks, parendamiseks ja väljaõppevõimaluste avardamiseks ning ühe uue siselasketiiru ehitamiseks (Eametsa linnak). Uus 50 m pikkune 10 rajaga siselasketiir valmib 2027. aasta sügisel koostöös siseministeeriumi ja PPA-ga ning hilisemad majandamiskulud kaetakse samuti ühiselt vastavalt kasutuskoormusele. Projekteerimisel on arvestatud ristkasutusega kaasnevat koormust ning tavapäraste puidust kuulipüüdjate asemel saavad lasketiirus olema metallist kuulipüüdjad kahes seinas. Samuti on lasketiiru kavandatud nüüdisaegne elektrooniline sihtmärgisüsteem.
Arengukava lõpuperioodil (2029. aastal) koostatakse ehitusprojektid Põlva maleva laohoonele ja Võrumaa maleva uuele staabi- ja tagalakeskusele. Kuigi räägime alles aastast 2029, on juba praegu käsil ettevalmistavad tegevused, peamiselt maakorraldustööd ja kinnisasjade omandamine.
Võimaldamaks ringkondadele ja malevatele pandud ülesannete täitmist ning toetamaks eesmärkide saavutamist tänapäevases töökeskkonnas, teeme järjepidevat koostööd kohalike omavalitsustega. Koostamisel on detailplaneeringud, mis peavad lähiaastatel tagama ehitusõiguse Kaitseliidu malevate ruumi- ja pinnavajaduste katteks.
Näiteks on töös detailplaneeringu koostamine Kirde maakaitseringkonna / Viru maleva perspektiivsele staabi- ja tagalakeskusele Rakveres, Sireeni tn 2 maa-alal. Detailplaneeringut koostatakse ka Kosel eesmärgiga saavutada ehitusõigus ladustusvõimalusi avardavate ehitiste paigaldamiseks Kose malevkonna kasutuses olevale Põllu 12 kinnisasjale. 2026. aasta üks eesmärke on saada Haapsalu linnavalitsuselt nõusolek detailplaneeringu algatamiseks Kiltsi õppeväljale. Kaitseliidul on huvi saada perspektiivis Kiltsile ehitusõigust ulatuses, mis võimaldab rajada sellele endisele lennuväljale tulevikus nii Lääne maleva uue staabi- ja tagalakeskuse kui ka Kaitseliidu väljaõpet toetava taristu – esmajärjekorras lasketiir, aga ilmselt ka drooniväljaõpet tagav taristu ja ehk midagi veel.
Pika protsessi tulemusena sai Kaitseliit 2026. aastal enda omandisse Rae vallas Jüri alevikus asuva Traavi tn 2 kinnistu, kuhu on plaanis rajada piirkondliku (Jüri) allüksuse tegevuskoht ning tagada erinevate laohoonete püstitamise võimalus – ka siin on ehitusõiguse saamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks vaja eelnevalt koostada ning kehtestada detailplaneering.
Vastakaid emotsioone ja seisukohti esile kutsuv kliimateema ei jäta puutumata ka Kaitseliitu. Vaatamata igapäevaste ülesannete rohkusele on vältimatu tagada ja täita kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtivaid keskkonnaeesmärke. Mitmed tegevused on igapäevased ja neisse saame panustada ühiselt – näiteks sündmuste keskkonnahoidlik korraldamine vastavalt riiklikule juhisele.
Selleks, et säästa, tuleb esmalt investeerida. Koostöös teiste valitsemisala asutustega on koostatud valitsemisala kliimastrateegia rakenduskava, mille raames on Kaitseliidule aastateks 2026–2029 eraldatud 1,3 miljonit eurot. Suuresti jaguneb see summa kolme suurema tegevusvaldkonna vahel – kaugküttega liitumised (Lääne maleva staap, Viru maleva Tapa malevkonna hoone, Tartu maleva I malevkonna hoone ning valmiv Tartu maleva STK), fossiilsete kütuste asendamine taastuvenergiaga (soojuspumbad) kahel suuremal objektil, milleks on Tallinna maleva Plangu 4 taristu ning Tallinna maleva Männiku lasketiir, ning täiendav toetus LED-valgustitele üleminekuks (peastaap, Alutaguse malev ja Tallinna malev). Valitsemisala kliimastrateegia on leitav kaitseministeeriumi veebilehelt.
Lõpetuseks kindlasti mitte vähem olulisest ehk Kaitseliidu allüksuste tegevuskohtadest.
Allüksuste roll kasvab
Allüksuste tegevuskohad arenevad koos allüksuse rolli kasvuga. 2025. aasta lõpu seisuga on Kaitseliidu allüksused võtnud aktiivsesse kasutusse kokku 86 tegevuskohta. Neist 40 paiknevad malevate staapides või tagalakeskustes, 46 aga muudel Kaitseliidule kuuluvatel kinnistutel või üüripindadel. Arvud peegeldavad selgelt organisatsiooni arengusuunda – allüksuste roll kasvab ning koos sellega suureneb ka mitmekülgsete ja ajakohaste tegevuskohtade vajadus.
Kui veel mõni aasta tagasi tähendas allüksuse tegevuskoht sageli ja eelkõige paika, kus aeg-ajalt kokku tulla, siis tänaseks on selle tähendus oluliselt laienenud. Üha enam kujunevad tegevuskohad piirkondlikeks väljaõppekeskusteks, mis teenindavad lisaks konkreetsele allüksusele ka teisi samas piirkonnas tegutsevaid Kaitseliidu allorganisatsioone. Ideaalis on sellises keskuses olemas nii klassiruumid, juhtkonna tööruumid, majutusvõimalused kui ka tingimused varustuse ladustamiseks.
Tegevuskohtade arendamist mõjutavad siiski Kaitseliidu rahalised võimalused. Kuna kõik malevad ei ole veel saanud nõuetele vastavaid staabi- ja tagalakeskusi, ei ole uute tegevuskohtade rajamine suuremas mahus ja kiiremas tempos hetkel jõukohane ja seetõttu rajatakse enamik uusi allüksuste tegevuskohti üüripindadele.
Viimastel aastatel on uusi tegevuskohti lisandunud mõõdukas tempos, igal aastal kaks kuni neli asukohta. Sama trend jätkub prognoositavalt ka tänavu.
Sel aastal lisandub mitu uut tegevuskohta. Arendused puudutavad Põlva malevkonda, Korbe malevkonna Pärnu-Jaagupi rühma ning Meremalevkonda. Aasta alguses jõudsid lõpule Harku malevkonna tegevuskoha ehitustööd. Töös on mitme tegevuskoha käesoleval aastal lõppeva üürilepingu pikendamine.
Lisaks uutele objektidele on fookuses olemasolevate tingimuste parandamine. Suuremad remonditööd on kavandatud Tapa, Keila ja Esimese malevkonna tegevuskohas. Väiksemaid, viie kuni kümne tuhande eurose eelarvega parendustöid tehakse tänavu 15 tegevuskohas.
Kokkuvõttes peegeldab tegevuskohtade areng Kaitseliidu laiemat muutumist – organisatsioon liigub üha enam paindliku, piirkondlikult hästi toimiva ja mitmekülgse väljaõppevõimega struktuuri suunas.
