(Filtreeritud) vett ja vilet ehk noorte üleelamislaager

Tartumaal toimunud üle-eestilisel kodutütarde ja noorkotkaste üleelamislaagris õpiti, kuidas metsas piiratud vahenditega hakkama saada.

Üks huvitavamaid teemasid oli vee filtreerimine, mida andis instruktor Lego. Ta õpetas, kuidas kaevata kaevu, tutvustas erinevaid meetodeid vee filtreerimiseks ning selgitas, miks see tähtis on.

Kaevu kaevamiseks on vaja leida voolav vesi. Seejärel tuleb määrata vee voolusuund ning vaadata, ega ülesvoolu pole riski, et vette satub loomade väljaheiteid või jäänuseid, reostust või prügi. Vastasel korral tuleb kaev kaevata omakorda sellisest kohast ülesvoolu, et mitte tarbida reostunud vett ega riskida sellega kaasnevate haigustega.

Sobiv koht valitud, peab kaevama umbes poole meetri sügavuse (oleneb vee sügavusest) augu. Seejärel tuleb umbes pool tundi oodata. Selle ajaga jõuavad mustus, liiv ja pori põhja settida ning kaevu pinnal on vesi väga palju puhtam. Nii saadud vesi on pesuks hea, kuid juua seda veel ei saa, enne peab seda filtreerima.

Rätiga või tabletiga

Vee filtreerimiseks õpetas Lego meile mitmeid viise. Esiteks filtreerimine pudeliga. Instruktor näitas meile, kuidas ta paneb kaevuveega täidetud pudeli kaelaossa kokkupressitud rätikuid. Vees rätikud paisuvad. Korgi sisse tehakse väikesed augud, millest vesi läbi pääseb. Pudel keeratakse tagurpidi, et vesi saaks tilkuda kogumisanumasse.

See meetod võtab aga palju aega. Umbes topsitäie vee saamiseks kulub 30 minutit. Rätikute asemel saab kasutada ka muud riiet, aga kokkupressitud rätikuid on kõige mugavam kaasas kanda, sest need on väikesed ja kerged.

Teise viisina näidati meile vee keemilist puhastamist ehk lahustuvaid tablette, mida saab panna vee sisse. Üks tablett on tavaliselt mõeldud ühe liitri vee puhastuseks. Vesi peab esmalt olema läbi riide filtreeritud, et eemaldada sete jms. Tablett tuleb vette panna ning et see ühtlasemalt lahustuks, anumat raputada. Ja siis pool tundi oodata, et tablett oleks täielikult lahustunud.

Nii saadud vesi on küll joodav, kuid sellel on kloori maitse juures. Nagu instruktorid ütlesid, saab pikemat aega sellist vett juues sellest nii villand, et ei suuda enam lonksugi võtta ilma nägu krimpsutamata.

Kolmas võimalus sarnaneb esimesega, kasutada saab jällegi mingisugust lappi või rätti. Riiet tuleb leotada filtreerimata vees ning jätta selle üks ots „musta“ vee anumasse, teine ots aga asetada teise, tühja ja puhtasse anumasse, kuhu hakkab riidest vett tilkuma. Mõne aja pärast on teise otsa tops puhast vett täis.

Kõige tuntum viis on aga vee keetmine. Sellelgi on omad miinused. Peab ootama vee jahtumist, see võtab kaua aega ja alati ei olegi võimalik vett keeta. Samas on keetmisel ka plusse, näiteks saab talvel sulatada lund või jääd lõkkel, soe vesi aitab hästi keha soojana hoida ja sellega saab toitu valmistada. Keetmine ei puhasta vett aga kõikidest lumes leiduvatest osakestest ja selleks peaks proovima muid viise, sealhulgas tabletti.

Tutvusime ka mehaanilise veepuhastusega. See läheb kõige kiiremini matkafiltriga – mida rohkem see filtreerib, seda kauem aega kulub.

Saab koguda ka kondenseerunud vett, mida leidub puuokstel või -lehtedel. See on aga raske, ajamahukas ning veekogus pole kuigi suur.

Kõikide mainitud filtreerimisviiside puhul saab kasutada ka lund. Külma ilmaga on aga raske lund sulatada ja soojas hoida. Seetõttu pole pudeliga läbi riide filtreerimine talvel kuigi mõistlik, sest lumi ei pruugi sulada ja kogu pudeli sisu võib külmuda.

Ja ükskõik millist filtreerimisviisi kasutada – et täiesti kindel olla, soovitasid instruktorid ikkagi lõpuks tablett vette panna.

Kõik elasid üle

Igatahes on vee filtreerimine looduses väga tähtis oskus. Kui oled metsas mitu päeva, on sinu veevarud piiratud ning see on ainus viis, kuidas puhast vett juurde saada. Vee puhtus on aga väga oluline. Reostunud, bakterite ja viirustega saastunud vett juures riskid tõsise haigestumisega. Isegi mustast kätepesuveest võivad haigustekitajad kehasse sattuda, saati siis joogiveest. Haigena on aga metsas väga raske hakkama saada. Sellepärast ongi matkates kõige tähtsam hoida hügieeni. On ju lihtsam haigestumist ennetada kui ennast metsatingimustes ravida.

Lisaks vee filtreerimisele õppisid noored ka mitmeid teisi ellujäämisoskusi nagu lõkkematerjali leidmist erinevates ilmaoludes, metsas hügieeni pidamist, lõkke alustamist, toidu hankimist ja saadaolevast materjalist magamiskoha ehitamist.

Kõik olid väga usinad ning kohusetundlikud. Sai matkata, lõkkel süüa teha, naerda ja uusi tutvusi leida – kodutütarde ja noorte kotkaste muljed laagrist on positiivsed ja heakskiitvad.