Mõttemaailma kujundamise õpik: „Ma nüüd mõtlen, mis siis, kui…“

Esimesed read raamatust „Valmisolek vastupanuks. I osa“ on nagu sahmakas külma vett näkku. Hetkega saavad teemad, mida justkui tead, aga ei taha teada, reaalsuseks. Aegpomm tiksub ja kunas see plahvatab, ei tea päris täpselt keegi.

Kõigest, millega peab arvestama ning mida tuleb enne õppida ja harjutada, saabki lugeda Jõgeva vallast Palamuse kandist pärit kaitseliitlase Klemens-Augustinus Kasemaa raamatust. Ja mitte ainult lugeda, raamat täidab ka töövihiku rolli. Ühtäkki saab lugejast peategelane, kes jookseb ajaga võidu.

Raamatusarja esimene osa keskendub ettevalmistustele enne konflikti ning võtab fookusesse mõttelise aasta praegusest hetkest võimaliku kriisi puhkemiseni. Raamatu ülesehitus lähtub mõistest „D-päev“, mis on rahvusvaheliselt kasutatav termin sõjategevuse või operatsiooni alguse kohta. Ajajoon kulgeb päevadena D-365 kuni D-0. Mõningast ärevust tekitab muidugi teadmine, et autoril oli suurem osa raamatu sisust koos juba mullu veebruaris. Aga siinkohal eelistan minna edasi teadmisega, et iga lugeja aeg hakkab tiksuma siis, kui ta raamatu avab.

Kasemaa hinnangul on aasta minimaalne aeg tõsiseks ettevalmistuseks. „See periood võimaldab hinnata riske, koostada plaane, saada ülevaade ja täiendada oma varusid, õppida uusi oskusi, viia ennast paremasse füüsilisse vormi ning muuta üldiselt oma mõttemalle. Lisaks katab see periood neli aastaaega. Eesti on kliima mõistes rikas ja paljude võimalustega maa. Valmistumine on keerulisem ja peab mõtlema ilmastiku nüanssidele,“ selgitab ta, mida raamatu koostamisel silmas pidas.

Autor rõhutab, et raamatu läbitöötamisel tuleb kasutada oma pead. Näpuga järje ajamisest pole suurt kasu. „Raamat on algajale kalapüüdjale esimese õnge andmine. See loob suure pildi ning annab suuna ise edasi uurimiseks ning juurde õppimiseks,“ sõnab Kasemaa.

Tõhus heidutus

Ühiskonnas on kriisiteemaliste käsitluste ja raamatute nälg suur. Ingliskeelset materjali jagub, ent tervikülevaadet on sellest keeruline saada. Idee pilti selgemaks lüüa tekkis Klemens-Augustinusel Šveitsis välja antud Hans von Dachi käsiraamatut „Total Resistance“ uurides.

II maailmasõjale järgnenud külma sõja ajal käsitleti laiemalt, kuidas ühiskond peaks koonduma ja Nõukogude Liidule vastupanu osutama. „Täna oleme külma sõja ajastusse tagasi jõudmas või juba jõudnudki. Sel korral on Eesti õnneks õigel pool konfliktijoont. Peame mõtlema, kuidas tänapäevase ühiskonna võimalusi silmas pidades maksimaalselt efektiivselt vastupanu osutada,“ selgitab ta.

„Ukraina piir asub meist päevase autosõidu kaugusel. Pea liiva alla peitmine ei aita, tegutsemine on osa heidutusest. Mida rohkem on inimene ja ühiskond valmis, seda suurem võimalus on vaenlase sissetungi vältida. Ettevalmistusi teha on odavam ja lihtsam kui sõdida,“ võtab Kasemaa veidi pingeid maha.

Kolmeosalise sarja ülesanne on valmistada lugejat ette võimalikuks sõjaliseks konfliktiks. Oluline on rõhutada, et raamatu keskmes pole mitte sõjaks valmistumine, vaid inimese valmisoleku suurendamine ning seeläbi meie heidutusvõime ehitamine. „Esimene eesmärk on konflikti vältida. Kahtlemata vastane enne hindab, kuidas oleme ühiskonnana valmistunud,“ räägib autor. Samas tõdeb ta, et emotsionaalselt on see raske lugemine ning ega kirjutaminegi kergem olnud.

Kogenud kaitseliitlasena on ta aastate jooksul läbinud kõikvõimalikke Kaitseliidu kursusi ja väljaõppeid ning töötanud läbi hulga erialakirjandust. „Raamatu väljaandmine ei olnud eesmärk omaette, vaid olemasolevate teadmiste süstematiseerimine. Eestis on tehtud kriisiks valmisoleku teemadel tänuväärset eeltööd, kuid põhirõhk on lühiajalisel kriisil – kodus on nädala varu ja selle ajaga loodetakse riigis olukorrale lahendus leida. „Aga kui ei lähe nii? Raamatus on käsitletud pikem periood: mis saab siis, kui konflikt vältab kuu, kaks või enam.“

Abimees alati kaasas

Klemens-Augustinus rääkis, et temalt on uuritud, kas ja kunas tuleb e-raamat. Juba alguses otsustas autor, et materjali ta e-raamatuna välja ei anna. Paberil formaat on parem: lugeja saab igal ajal oma plaane täiendada, suurus on täpselt paras kaasas kandmiseks, kõvad kaaned peavad vastu ning olukorras, kus digitaalselt asjadele ligi ei pääse, saab enda märkmetega käsiraamatut reaalselt kasutada. Isegi paber on universaalne, Klemens-Augustinuse sõnul käis ta seda ekstra valimas. Paber kannatab hästi trükikirja, märkmeid tehes ei jookse „tintekas“ laiali ning selline mõnusalt „kare“ olemine laseb fantaasial lennata. „Kui vaja, saab mõne lehe tulealustuseks välja tõmmata. Metsas võib tulla aga väga äkiline ja pakiline „kriis“, siis sobib paber ka selleks,“ muigas autor.

Keelelise poole pealt võib väikese tiiserina välja tuua sõna „verelased“. Esimesel korral oli tunne, et ehk on „r“ ja „n“ sassi läinud, kuid nii see siiski pole. Autori arvates iseloomustab see sõna idanaabrit vähe täpsemalt. „Kui rahvas sõna kasutusele võtab, jõuab see ehk sõnaraamatussegi,“ naerab ta.

Klemens-Augustinus meenutab, et raamatu koostamisel tuli ikka ette mõttekohti, mis jääb sisse, mis välja. Nii tema ise kui ka toimetaja ja käsikirja lugejad nägid vaeva, et tekst saaks sujuv ja kergesti haaratav. Ka ajaarvamise määramine oli keeruline. „Iga päev ilmub arvamusi ja ennustusi selle kohta, mis hakkab juhtuma. Vahel tundub, et sõnu loobitakse niisama ja tegelikult selget teadmist ei ole. Võib-olla ei tea seda ka Venemaa juhtkond. Samas ei ole välistatud oportunistlik tegutsemine,“ toob ta näiteks.

Kui raamatu koostamise, kujundamise, toimetamise ja viimistlemise protsess oli väsitav ning lõpuks suhteliselt kurnav, siis teosega turule pääseda oli üsna lihtne. „Kuna olin ise kirjastaja, võtsid poed raamatu hea meelega vastu. Nende risk on minimeeritud, sest tegija maksab kõik kinni. Kogu seda kirjastamise köögipoolt nähes imestan, et eestikeelset kirjandust üldse ilmub, sest majanduslikku kasu pole oodata,“ rääkis ta.

Kui „Valmisolek vastupanuks. I osa“ tiraaž on 1000, siis ei läinud Klemens-Augustinus sellega raamatumaastikku vallutama. Tasuvust ei saa alati rahas mõõta, pigem oli soov midagi praktilist välja anda. „Ära tasub siis, kui meil läheb kõik hästi. Oleme segases ajajärgus: kaabli-, toru- ja piiririkkumised näitavad, kui habras on meie elukorraldus. Tegelikult kannatame juba praegu nii majanduslikult kui vaimselt. Rahulolust ei saa juttugi olla,“ tõdeb Kasemaa ja lisab, et Eesti vaatevinklist on lahendus see, kui Venemaa impeerium laguneb tükkideks. Seegi lahendus pole kiire, vaid pikem segaduste periood, kus on ohud ka naabritele.

Valmisolek on eluline

Raamat ei keskendu üksnes sõjaohule, vaid kriisidele laiemalt, nendeks võib olla küberrünnak, elektri- või veekatkestus, torm, tuisanud tee või hoopiski matkaja ootamatu vajadus metsas ööbida.

Mõttemallide muutmisega alustamine ei tundugi väga raske. Jätad õhtul kaks tundi diivanil teleka ees istumata, teed selle asemel rohkem trenni ja õpid midagi uut, kasvõi vihmas lõkke tegemist – tundub aus kaup, et olla võimalikult parimal viisil ootamatusteks valmis.

Klemens-Augustinus on Kaitseliidu Jõgeva maleva Vaiga üksikkompanii pealik ja laskeinstruktor ning Vaiga reservväelaste laskespordiklubi juhatuse liige. Teda võib tihti kohata metsas, sest ta on kutseline matkajuht ja jahimees. Kuigi tema enda valmisoleku ja ettevalmistuse pagas on muljetavaldav, nendib ta, et alati saab paremini. „Mul on küll teadmised ja eeldused, aga kunagi ei saa ideaalseks,“ tõdeb ta.

Raamat sobib ka iseõppijale, ent Klemens-Augustinus soovitab astuda Kaitseliitu, hakata abipolitseinikuks või liituda vabatahtlike päästjatega. „Kaitseliit toetab väljaõppe, varustuse, seltskonna ja kaaslastega, annab ülesande, koordineerib ning hoiab suurt pilti,“ kirjeldab autor kaitseliitlase eeliseid. Ta toob kõneka näite, et Teise maailmasõja ajal oli Kaitseliidul sada tuhat liiget, praegu aga kolmkümmend tuhat. Võrreldes aga nüüdset ja toonast rahvaarvu, peaks praegu liikmeid olema 125–130 tuhat. „Meil kasvuruumi jagub. Jääb arusaamatuks, miks on inimeste huvi riigikaitse vastu vähene. Tegelikult ei saa öelda, et meil oleks rahulikum kui aastal 1938. Ses mõttes on Kaitseliit ainuke võimalus,“ juurdleb ta.

Klemens-Augustinus liitus Kaitseliiduga pärast pronksiöö sündmusi. Väikeste vahedega järgnesid Veremaa alustatud Gruusia sõda, Krimmi annekteerimine ning Ukraina sõda. „Olukord ei ole selle aja sees paremaks läinud. Konfliktide ajal on näha rohkem liitujaid. Ei saa aru, miks osa inimesi ära vajub. Kust võetakse optimistlik lootus, et olukord on parem?“ arutleb Kasemaa.

Vaiga üksikkompanii pealikuna ütleb ta, et nemadki on kasvanud rühmast kompaniiks Ukraina sõja aktiivses faasis. Sõja esimesel aastal suurenes huviliste arv plahvatuslikult, teine aasta oli aktiivne, aga nüüd on vaiksem olnud. Enda kogemuse põhjal toob ta viimasest ajast välja paar head droonikursust, mida Kaitseliit on pakkunud. Kui uurin kaitseliitlaselt, milliseid väärt kogemusi on ta saanud, siis on vastus lihtne. „Mulle ei meenu nende aastate jooksul ühtegi halba ja mõttetut kursust.“

Praegu kirjutab ta raamatu teist osa, mis keskendub relvastatud vastupanule. Eeldatavasti võiks see trükki jõuda sügisel. 2027. aastasse on kavandatud sarja kolmas osa, mille fookus on relvastamata vastupanul. Raamatut on võimalik soetada Apollost, Rahva Raamatust, Kaitseliidu e-poest, militaartarvete poest Reorg (ka veebipoest) ning Jahimeeste Seltsist. Tuhandest eksemplarist on suur osa juba omaniku leidnud, kel huvi, tasub kärmelt tegutseda.

„Valmisolek vastupanuks I osa (tänasest D-hetkeni)“

Klemens-Augustinus Kasemaa

176 lehekülge

155 x 297 x 18 mm

Kõvad kaaned

Ilmumisaasta 2025

Kirjastus: MTÜ Vaiga Reservväelaste Laskespordiklubi