Meemaailma James Bondi käsi on kindel ka laskerajal

Mesinikud kutsuvad geeniteadlast Kaarel Krjutškovi meemaailma James Bondiks, sest tema labori väljatöötatud metoodika võimaldab paljastada iga meevõltsija sama halastamatult, nagu kohtleb kurikaelu agent 007.

Ent kuna teadlane on andnud ausatele mesinikele tõhusa tööriista maailma mastaabis miljarditesse ulatuvate käivetega meelaadse siirupi kokkusegajate vastu, polekski patt kutsuda teda Briti salateenistuse arsenali täiendava labori ikooniks Q.

Arvan, et püstolikäsitsusoskuselt Kaarel James Bondile alla ei jääks, sest saavutas märtsis Kaitseliidu taktikalise laskmise I kvalifikatsioonis avatud kategoorias esikoha. Kui Jamesil oli nagu käe külge valatud Walther PPK, siis Kaarel kõmmutab Alieni-nimelise püstoliga.

Kaarel tunnistab, et kui olla teedrajavas geenitehnoloogias nii sügaval sees, et oledki oma valdkonnas täiesti üksinda, siis tuleb olla nii Bond kui ka Q. „Mõnikord on hea end laborisse ära peita ja olla Q,“ läheb teadlane minu võrdlusega kaasa, kuid möönab, et päris üksi ei saa geenimaailmas hakkama isegi Bond. Heal teadlasel on selja taga kolleegid ja terve labor.

Laseb, palju saab

Praegu on Kaarel Tartu Akadeemilise malevkonna toetajaliige, sest tunnistab, et ebaausa meetööstuse alustalade raputamine võimaldab vaid jõudumööda laskmises kätt sooja hoida ja pärast 8. maid, kui perre sündis kuues laps, pole olnud aega võistlustelegi mõelda. „Praegu on raske linnaluba saada,“ naerab ta.

Nagu Kaarel rõhutab, pole ta laskmises professionaal, vaid asjaarmastaja ja keskmine kodanik, kes tegeleb laskmisega nii palju kui võimalik. „Mul ei lähe laskevõistlustel halvasti,“ tõdeb ta. „Vaatan, kuidas osavamad asju teevad ja proovin järele teha. See on parim koht enda tundmaõppimiseks ja aru saamiseks, kui miski ei tööta. Vigadest õpidki.“

Laskmas käib ta oma varustusega: „Vaatad varustuselemente, et tahan seda, seda ja seda, selle järgi, kuidas minu jaoks kõige paremini töötab. Kas meil seda varustust just malevas on, see teatud eas inimest enam ei huvita, võtad seda, mis turul saada, ja ongi olemas.“

Iseasi on kokkutöötamisega – tihtilugu saad vajaliku varustuselemendi eelmisel õhtul enne treeningut või võistlust ja tiirus kukub see lihtsalt küljest ära. „Küljeskäivat varustust on tänapäeval väga palju juurde tulnud ja selleks, et komponendid kokku sobiks, ei laguneks ega takistaks, on vaja erineva intensiivsusega treeninguid ja võistlusi, mis on parim trenn.“

Kõige nõmedam olukord oli Kaarli mäletamist mööda siis, kui ta pani ükskord püstoli salve suunaja valepidi alla. „No kes see ikka õhtul kell 11 kodus relvale salve alla paneb ja kuiva teeb. Loomulikult ei läinud salv sisse.“

Lasketreening on Kaarli selgituse kohaselt hea selleks, et lihased töötaks ja lihasmälu säiliks, kuid sõjaväljal paremini hakkama saamiseks peab käima ajaga kaasas ja õppima droonidega toime tulema ning sellist väljaõpet on ta saanud väga vähe.

„Mingil määral on vajalik pumppüssi kasutamise väljaõpe. Olen võistlustelgi lasknud droone matkivaid pigilinde,“ on Kaarli kinnitusel väga äge, et selliseid elemente võistlustesse sisse punutakse. „Ilmselt sõja puhkedes pole mundris inimesel võimalust tulistada kedagi käsitulirelvast, vaid esimeses järjekorras tuleb reageerida drooniparvele või rakettidele.“ Sellepärast ongi tema sõnul tarvis teada, kuidas, millal ja kui hästi sind nähakse ning millal liikuda. „Kui sellist väljaõpet on saadaval, siis liigutaks küll rohkem vuntse,“ on Kaarel päri. „Tervikuna oled nii tugev, kui on su nõrgim lüli. Pole mõtet lihvida ühte asja enda jaoks maksimaalseks ja teises põruda, saamata tõdedest arugi. Arendada on vaja tervikut.“

Kasu kogu maailmale

Sama käib ka mee testimise kohta: tuleb tegutseda tulemuseni. Euroopa riikidest tuleb aina teateid, kuidas Kaarli juhitud Celvia mee DNA-test kohalikku turgu raputab. Lähiajaloost annab meenutada Eesti teadlaste saavutust, mis on pälvinud nii palju rahvusvahelist kõlapinda.

Kes ei tea, sellele olgu siinkohal täpsustatud, et Celvia ehk endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus on Eesti ettevõte ja teadusasutus, mille omanikeks on teiste hulgas Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli kliinikum ja Nova Vita kliinik.

Tunamullu 4. detsembril võitis Kaarli juhitav teadusettevõte rahvahääletusel Euroopa parima maaeluprojekti tiitli rohkem kui 100 esitatud projekti hulgast. Euroopa Komisjoni ellu kutsutud CUP-võrgustiku konkursil tunnustatakse innovaatilisi ja inspireerivaid algatusi kontinendi maaelus.

Kaarlile oli meetesti väljatöötamine väljakutse, mis annab käegakatsutavat praktilist kasu Eesti, Euroopa, aga ka kogu maailma mesinikele.

„Kui kolleeg Kairi Raimega alustasime, polnud Eesti mesinikel ega minul midagi kaotada. Mesinikel ei olnud turu vallutanud siirupikauplejate kõrval enam kuhugi taganeda. Celvial oli meditsiinis korralik seljatagune ja nii tekkis meil ühine huvi. Tähtede seis oli eelmise aasta teises pooles soodne – aprillis õnnestus meil test välja tuua,“ selgitab ta.

Karm äri

Nagu Kaarel möönab, on ootused suured ja see laob turjale koorma. Mesinikud sõltuvad teadlastest. Lootuste foon on väga kõrgeks aetud. Ega see talle meeldi. Amps on suur, aga kui väikesteks osadeks jagada, kannatab ära küll. „Enda peas kaalun alati riske, seni pole need realiseerunud. DNA-analüüs ehitatakse üles tulemustele ja raudsele loogikale. See viib ebaõnnestumise tõenäosuse väga madalaks. Testis ega geenilahendustes pole ebaõnnestumisi olnud. Hoian mõõdukat optimismi.“

Heast laborist üksi ei piisa, et teaduslik tulemus rakenduks, meeturul on vaja regulatsioonid ja bürokraatia järele aidata ning teadlane möönab, et selleks peavad erinevad kompetentsid seljad kokku lööma.

„Võltsmee pakkujad ilmselgelt ei arvestanud riskiga, et kukuvad ükskord vahele. Nad teadsid, kuidas laborid töötavad, ja oskasid oma seljatagust kaitsta, et katastroofi vältida. Kuni DNA-testini. See on nende äririsk,“ kehitab Kaarel peene irooniaga õlgu.

Mesi kuulub enim võltsitavate toiduainete esikolmikusse. Maailmas, kus liiguvad suured rahad, võivad ka meetodid olla karmid. Mitte väga ammu saatis üks Eesti sõnakamaid mesinikke, Nordmeli juhatuse liige Peeter Matson, Celvia juhile pildi oma auto armatuurlauast, kus pidurivedeliku puudusel põles punane tuli. Euroopa kutseliste mesinike ühingu presidendi Bernhard Heuveli autol kadusid seletamatul põhjusel pidurid. On need kokkusattumused või on põhjust mureks?

Ei karda

Kaarel oma naha pärast ei karda. „Olen selle peale mõelnud,“ tunnistab ta siiski. „Ütlesin Huevelile naljatamisi, et pärast auto pidurite kadumist on ta nüüd pidurdamatu. Minu või Celvia ründamine ei muuda midagi. Ise ma relva kaasas ei kanna, kuigi mul on neid piisavalt. Džinn on pudelist välja lastud, iga DNA-labor jõuab paariaastase pingutusega sama kaugele kui Celvia täna.“

Teadlasena teab Kaarel, kuidas meest DNA kätte saada ja kuidas seda analüüsida. Ta on kindel, et DNAd pole võimalik ära petta ja lihtne on tuvastada, kui keegi peseb õietolmu välja või paneb midagi juurde.

Kahjuks on maailm igal sammul täis võltsimistunnustega meetooteid. Eestlaste testid on raputanud Soomet, Saksamaad, Austriat, Inglismaad ja tervet hulka muid maailma riike.

Enne meele keskendumist oli Kaareli juhitud Celvia põhisuundadeks lootemeditsiin ja viljatusravi. Täpsemini loote sünnieelsed sõeluuringud, millest paljudele värsketele peredele on tuttav NIPTIFY test. Nende labor analüüsib iga kolmanda Eestis sündiva lapse kromosoome juba raseduse varases järgus ning annab perekonnale olulise uudise. „Tegelikult peaks sellist uuringut võimaldama kõigile rasedatele, kuid see ei ole minu otsustada,“ tõdeb Kaarel.

Alla ei anna

Kaarel on 22 aastat oma elustkoolis käinud pluss kuus aastat järeldoktorantuuri Stockholmis Karolinska instituudis. „Aeg on ühiskonnale midagi tagasi anda,“ põhjendab ta mesinikega käte löömist. „Nils Bohr on öelnud, et ekspert oled alles siis, kui oled kõik variatsioonid läbi proovinud. Kombinatsioone võib olla liiga palju, aga vanuse ja kogemusega tunned ära need, millel on potentsiaali.“

Teadlast paelub töö juures keskendumine saavutusele, tema jaoks pole allaandmine variant, küll tuleb välja mõelda siht, kuhu tahta jõuda. „Ma ei jäta midagi pooleli. Päris võimatuid asju muidugi ette ei võta. Hea tunne on, kui saad oma haridust rakendada,“ on Kaarel rahul.

„Praegu oleme mee DNA-testiga eksperdid, arendame nutikat majandusharu. Meil on muu maailma ees 2–3aastane edu, mis annab tehnoloogilise eelise, kuid olen enam kui kindel, et olukord muutub ja Euroopa Liidu teised laborid võtavad turust suure osa,“ ennustab ta.

Kaarel usub, et meetesti väärtus tõuseb siis, kui idee jõuab rahanumbritesse, teadlased ei pea enam suruma ja veenma.

Teeb ära

Endast rääkides mainib Karksi-Nuia lähistelt pärit Kaarel, et põhikooli järel läks ta õppima Tartusse Tamme gümnaasiumi loodusklassi. Tal oli vanem koolisõber, kes huvitus geeniteadusest ja see tundus huvitav ka Kaarlile.

2000. aastal võeti geenitehnoloogiasse 76 tudengit, pooled tasulisse. Aastaga sai Kaarel tasuliselt kohalt tasuta õppesse. Õppis, ostis raamatuid, läks kell 8 loengusse, istus esimeses reas ja muudkui õppis.

2010. aastal sai ta akadeemik Andres Metspalu juhendamisel doktorikraadi molekulaardiagnostikas. „Metspalu ütles, et ainus perspektiiv, millega tegeleda, on inimene,“ meenutab kahe aastaga geenivaramu laborijuhatajaks tõusnud mees.

Geenivaramust liikus ta kuueks aastaks Stockholmi Karolinska instituuti järeldoktorantuuri. Eestisse naasnuna hakkas üles ehitama täppismeditsiini laborit, et teha teste, mida nüüd Celvias tehakse. „Olen teadusbroiler, laborinohik, mulle pakub asjade ära tegemine rahuldust. Mul pole isegi sõpru. Lihtsalt ei ole aega. Naisega kahe peale on meil kuus last, lisaks töö ja võistlused ning treeningud. Kogu lugu. Rohkemaks pole energiat. 44aastane sõpradeta mees!“ joonistab meemaailma Bond endast muigelsui profiili.

„Kaarel on meie tank ja suurtükid!“

Celvia Toidu metagenoomika labori juht Kairi Raime:

„Kui meil on mee DNAst rääkides oma seisukohtade edasiandmiseks vaja välja saata tank või kahurvägi, siis läheb esitlust tegema Kaarel.

Ta ei löö asju välja öeldes risti ette, ei karda seda, mis võib vastu tulla. Teadlased on vahel oma hinnangutes liiga kalkuleerivad ega ütle, kas on must või valge, vaid näevad rohkem võimalusi. Kaarlile pole probleem otse välja öelda, ta ei kõhkle.

Teadlasena on Kaarel väga võimekas, kogenud ja pädev. Ta juhib loote kromosoomihaiguste tuvastamise labori toimimist ja osaleb mee DNA uurimise metoodika väljatöötamises ning tutvustamisel.

Inimesena on ta eesmärgile ja lahendustele orienteerunud. Ta on taiplik, kiire õppimisvõimega. Tema jaoks pole lahendamatuid probleeme, on väljakutsed – kõik on saavutatav, kui tahta, olgu siht siis kasvõi läbi seina. Tal on raske, kui keegi teda selle juures pidurdab, et oota, vaatame ja mõtleme. No mis mõttes ei saa?

Introverdina on ta õppinud hästi suhtlema. Kaarel ei karda vajadusel teha ebapopulaarseid otsuseid. Ta ei langeta neid kellelegi meeldimisele mõeldes, vaid et nii on vaja. Kahtlemata suudab ta arendada ägedaid asju.“