Aasta kaitseliitlane Heikki Härm – mees, kellega võib lahingusse minna

Talle helistades saad esimese hooga aru, et teisel pool traati pole mitte Heikki, vaid härra Härm. Kõnele vastab karune konkreetne hääl. Tekib tahtmine võtta valvelseisak. Vesteldes selgub, et ta on tõeline eesti mees: tahab palju tegutseda ja vähe olla tähelepanu keskpunktis. Laigulisi sõjardipilte tema FB-lehelt ei leia, seal on kassipildid. Ta on Heikki Härm, aasta kaitseliitlane 2025.

Kuni aastani 2010 ei teadnud Heikki Kaitseliidust midagi. Aga sõbrad rääkisid põnevaid metsalugusid ning olid ise sellest nii vaimustunud. Ja siis nad juba kutsusid teda kaasa.

Algne ettekujutus Kaitseliidust oli sõjaromantiline: kauboide ja indiaanlaste mängimine metsas. Reaalsuses osutus see aga hoopis sisukamaks tegevuseks: kamraadlus, väljaõpe, inimestega tegelemine, patriotism, kodumaa heaks panustamine.

Nullist alustanu teekond kulges nagu viielisel: baaskursus, nooremallohvitseri kursus, jaoülem, vanemallohvitseri kursus, lahingukompanii rühmavanem, rühmaülema kursus, relva- ja laskeinstruktori kursused. Ta on läbinud erinevaid väljaõppeid, sest üksuse toetamiseks peaks ka ise erinevatest asjadest aru saama ja neid oskama. Kaitseliidu koolis on ta instruktorina kaasa löönud vanemallohvitseri kursusel. Tänaseks on Heikki Rapla maleva Loone malevkonna territoriaalse juhtgrupi juht. Ja kui on aega, siis võimalusel ka laskeväljaõppe instruktor.

Nagu ta ise Kaitseliidu kohta ütleb: „Leidsin selle kaudu oma väikese viisi, kuidas panustada Eesti riiki.“

Intelligentne ja ennastjuhtiv

„Kui seisad 4.45 hommikul väljas, mingit asja sajab pähe ja küsid enda käest, miks ma siia tulin, siis on sul tarvis teada, et sa ise vajad seda, see on sulle endale oluline.“

Heikki jutu ridade vahelt võib välja lugeda palju intelligentsust, ka emotsionaalset. Õppetundidest, mida on andnud inimestega koosolemine, märgib ta esimesena õpitut iseenda kohta, alles seejärel teiste inimeste ja natuke ka juhtimise kohta. „Keerulises ja ebakindlas olukorras ülesanne ära täita, seejuures inimestega säästlikult ümber käies“ näitab tema vastutustunnet, sisemist enesekindlust ja empaatiat. Ta ei süüdista ega hala. Ta ütleb, et Kaitseliidus tehakse palju tublit tööd ja paljud asjad võtavad palju aega.

Heikki räägib korduvalt ühtekuuluvustundest. Mitte ainult kuuluvusest kuhugi, vaid tundest, et kuulutakse kokku. See on kuuluvuse juures see miski, mis loob seotuse inimeste vahel, paneb meid üksteisega arvestama, vastastikku abistama, inimlikud ja viisakad olema. Mõtlen, kui vähe seda erinevust mõistetakse ja kui oluline tundub, et ta kogukonna ja Kaitseliidu juures just seda väärtustab.

Eestist laiemalt rääkides arvab ta, et võiksime olla ülejäänud maailma silmis jõukas, tark ja usaldusväärne rahvas. Jõukuseks peab ta seda, et meil oleksid haritud inimesed ja kokkuhoidvad kogukonnad, kes suudavad seda riiki hästi juhtida.

Heikkil on magistrikraad ärijuhtimises.

Tagasihoidlik

Heikki ei soovi tähelepanu ega esiletõstmist. Ta ütleb, et on „natuke aktiivsem kui kõige vähemaktiivne kaitseliitlane“. Mees lihtsalt teeb, mida ta õigeks ja vajalikuks peab. Kui küsin, kas tal on Kaitseliiduga seoses veel mõni eesmärk, julgeb ta väita: „Ma pole midagi veel teinudki,“ ja ma mõtlen: „WhiskeyTangoFoxtrot?“ Siis arvab ta, et järelkasv ja uued liikmed võiks olla üks eesmärkidest.

Ta ei taha suurtest asjadestki suurelt rääkida. Jääb mulje, et tema panus pole antud mitte Kaitseliidu heaks, vaid on auasi ja võimalus talle endale. Heikki on ülimalt uhke, et Loone malevkonnana on neile usaldatud päris oluline tükk Eestimaad, kus nad saavad territoriaalkaitset lahti mõtestada. Tähtis on olla igas kriisis võimalikult töökindel. Kui Kaitseliit tähendab kriisideks valmistumist oma kodukandis, siis ei mõista ta, miks iga teine eestlane juba siia ei kuulu: „Ei pea ju püssi käes hoidma, võimalusi panustamiseks on erinevaid.“

Väljaspool Kaitseliitu ei suuda Heikki samuti riigikaitsest eemale hoida. Peugeot’ Baltimaade juhi ameti kõrval on ta nõu ja jõuga panustamas ühte kaitsetööstuse idufirmasse, mis arendab missioonikriitilist sideplatvormi. „Lahe, et see tuleb Eestist,“ on ta uhke, et saab ise olla seal väikse sõrmega juures.

Vähesel vabal ajal meeldib talle matkamine ja kontoriinimese sport. Kui küsin, mida ta sooviks kuldkalalt, saan vastuseks, et vist sama, mida iga kaitseliitlane: paremat tasakaalutunnetust, kuidas ennast pere, töö ja Kaitseliidu vahel jagada.

Midagi temas on väga paigas

Tekib küsimus, kas tal on äkki mõni kiiks. Mehe arvates tal ainult kiiksud ongi.

Nunnumeeter põhja! Sõjardi kehas peidab ennast kassi-inimene. „Päris cat lady ma pole, kassikujulisi patju kodus ei ole, aga minu FB-st ei leia laigulisi pilte, seal on kassipildid.“ Võimalusel aitab ta ka mõnda MTÜ-d, kes kassidega tegelevad.

Heikki on tasakaalukas: mehine ja empaatiline. Temas on küpsus, mida meie ühiskond rohkem vajab: „Võiksime olla üksteisele omad inimesed.“ Turvalisus ei alga relvadest ja väljaõppest, vaid inimlikust hoolivusest ja tundest, et meil on, mida kaitsta. Ja need on temas olemas.

Heikki lugemissoovitus:

„Maakaitse käsiraamat“ – kaitseliitlase A&O

N. N. Taleb, „Juhuse narrid“ – inimesele, juhile, ka sõjalisele juhile

Lisateave

Teised Heikkist

Mis sulle Heikkile mõeldes esimesena meenub või temaga seostub?

Ermo Karilaid, sõber: „Armastus kasside vastu ja loomasõbralikkus üldiselt. Minu silmis on see alati kvaliteedimärk.

Minu tutvus Heikkiga sai alguse rühmavanema kursusel aastal 2015. Heikki on analüütiline ega ava kohe alguses oma häid omadusi. Võttis peaaegu kursuse lõpuni aega, kuni mustast ratsust sai terav pliiats. Küll aga paistis kohe alguses silma tema oskus diplomaatiliselt kõigiga koostöö saavutada.“

Tairi Täht NKK Rapla ringkonnast: „Kaitsetahe. Kompromissitu pühendumus, mida ta eeldab ka kaasvõitlejatelt. Samas mõistev, heatahtlik, arvestav, intelligentne.

Enne territoriaalkaitse juhtimisgruppi ei teadnud ta Naiskodukaitsest muud, kui et me keedame suppi. Tänaseks on ta näinud, et Naiskodukaitse staabiassistendid suudavad teha staabitöö sujuvamaks ja tõhusamaks. Heikkil on oskus meeskonda ühendada ja näha, kuidas keegi kedagi aidata võiks. Ma pole kunagi tundnud, et ta suhtuks meestesse ja naistesse erinevalt. Ta vaatab inimesi eelkõige nende väljaõppe ja oskuste põhiselt, et kogu masinavärk toimiks. Ta on inspireeriv, hea juht, liider, kes tekitab inimestes soovi panustada.“

Leino Priimägi, Rapla maleva LaKo ülema abi: „Heikki on alati rõõmsameelne ja positiivne. Temaga on tore kohtuda, tema peale saab alati kindel olla. Kui ta midagi ette võtab, siis on ta ettevalmistuses väga põhjalik ja soovib maksimaalset tulemust.“

Kui ta oleks loom või multikategelane, siis kes?

EK: „Suur ja rahulik karja juhatav elevant, kes astub oma rahu häirijatest lihtsalt üle või siis neile „kogemata“ otsa.“

TT: „Natuke nagu „Zootopia“ politseiülem Bogo, jõuline. Aga Heikki pole nii pessimistlik. Mõnikord lõvi, vahel rahulik jõehobu.“

LP: „Shrek. Hea südamega ja soovib kõigile head, aga usalduse kuritarvitamisel tagasiteed ei ole.“

Kui iga kolmas kaitseliitlane oleks nagu Heikki, siis…?

EK: „… ei oleks Kaitseliit täna kindlasti Kaitseväe vanem ja vaesem vend, vaid väärikas vabatahtlike korraldatud organisatsioon, mis ta Heikki ideaalis olema peabki.“

TT: „… ei tuleks kunagi sõda ja Ptn väriseks oma punkris Musta mere ääres.“

Muutub mõtlikuks ja mulle tundub, et see pole arvamus, vaid veendumus. Soov, et meil oleks päriselt rohkem selliseid riigikaitsjaid.

LP: „… oleksid kaitseliitlased kolm korda kohusetundlikumad.“

Mõni seik, mis temaga seoses meelde tuleb?

EK: „Tänu tasakaalukale iseloomule on tal oskus hoida ennast teravatest olukordadest mõõdukalt õigel kaugusel, et mitte ise näppupidi hammasrataste vahele jääda, aga olla valmis sekkuma, kui see peaks juhtuma kellegi teisega. 

Ta on valmis igale kamraadile igal võimalusel kõigi vahenditega abiks olema, ohverdades nii oma öötunde kui ka materiaalset panust. Teda häirib, kui keegi selles asjas teisiti mõtleb.

Kord koos matkal olles sattusime ööbimispaigas platsi jagama vallatute prouadega, kes olid väga varmad tema abivalmidust enda hüvanguks ära kasutama, oli siis vaja tuld teha, midagi püstitada või kokku panna. Pidin hea sõbra kavalusega kaugemale meelitama, et temast ka järgmisel päeval matkajat jaguks ja ta end prouade hüvanguks ära ei kulutaks.“

TT: „Staabi öövalved. Ta magab vähe. Me ei pane Heikkit kunagi graafikusse, aga ta on ikka seal, laual kast Red Bulli, ja teeb mõttetööd. Mõnikord „kammib ära“, kui ta tahab ühe õppusega kogu maailma ära päästa. Siis võib juhtuda, et pea suitseb, Excel ei tööta ja domeeniarvuti annab otsad.“

LP: „Heikkil on fenomenaalne oskus inimesi oma ideedesse kaasata ja luua täiuslik meeskond. Kuusteist aastat tagasi Kaitseliidu Rapla malevasse tulles oli tal tahe panustada; tänu sihikindlusele ja headele isikuomadustele on ta suutnud luua väärtust. Heikki isiksus ongi see, mis temale mõeldes esimesena meenub. Rõõmustan, et minu meisterdatud motivatsioonipulk saadab teda igal õppusel.“

Mida veel Heikki kohta lisada?

EK: „Tema võime mõista planeerimist: kõigepealt pikk plaan, siis detailplaanid, millega täidetakse ära keskpikad protsessid, mida ta oskuslikult suudab vastavalt olukorrale ümber mängida, et tulemus saaks pika plaani jaoks optimaalne. Sellisena on ta minu hinnangul planeerinud ka oma karjääri Kaitseliidus: mõõduka tempoga igal ametikohal põhjalikult eesmärke täites, et järgmisel positsioonil ei peaks kahetsema eelmisel tegemata jäetut. Ja seda kõike loomulikult eraelu kõrvalt, mis ei ole teisejärguline. Ta on mees, kellega võib lahingusse minna küll.“

TT: „Ta ei ütle kellelegi halvasti, kuid on otsekohene. Näiteks kui mõni meist ei saa õppusel osaleda, siis ütleb Heikki: „Tuleb oma kaitsetahtele ikka võimalus anda.“ Samas ei tekita ta stressi või süütunnet, vaid suhtleb nii, et tahetakse tulla ja panustada. On näha, et inimestele meeldib Heikki energia ja tema ringis tahetakse olla.

Me oleme väga uhked ta üle.“

LP: „Kaitseliidul on vedanud, et tal on selline liige nagu Heikki Härm. Tema panust on tunda üle organisatsiooni.“