Kui kriis jõuab lähemale: kuidas toimib elanikkonnakaitse Eestis

Viimaste aastate sündmused Euroopas on toonud julgeolekuteemad meile palju lähemale. Nii seetõttu, et globaalne uudistevoog muudab maailma palju väiksemaks, kui kahjuks ka seetõttu, et aktiivne sõjategevus on tulnud meile geograafiliselt lähemale.

Loeme uudiseid Venemaa järjekordsetest õhurünnakutest Ukrainale, rünnaku alla jäänud elumajadest, suuremahulistest elektrikatkestustest. Saame lugeda prognoose julgeolekukeskkonna arengutest, rahuläbirääkimistest, aga ka agressiivsuse võimalikust jätkumisest, sealhulgas Euroopa suunal. Paratamatult tekib küsimus, kui valmis oleksime meie ühiskonna ja üksikisikutena, kui peaksime hakkama saama Ukrainaga sarnases olukorras.

Naiskodukaitse organisatsiooniõpetus annab sellistele küsimustele hea vastuse. Selle aluseks on teoreetiline teadmine, kuidas riigikaitse on läbi mõeldud ja korraldatud. Lisanduvad Naiskodukaitse baasväljaõppe teised moodulid, mis annavad võimaluse vajalikud oskused läbi harjutada.

Ärevuse vastu aitab alati kõige paremini valmistumine ja Naiskodukaitsesse astumisega on suur samm selles suunas juba tehtud. Organisatsiooniõpetuse sissejuhatusena vaatame, kuidas on riigikaitse Eestis korraldatud, kus paikneb selles süsteemis Naiskodukaitse ja milline on selle roll.

Julgeolekupoliitika alused

Riigikaitse on riigi julgeoleku oluline osa. Eesti julgeolekupoliitika põhidokument on Eesti julgeolekupoliitika alused (JPA). JPAs on sõnastatud Eesti julgeoleku põhimõtted, kirjeldatud Eesti julgeolekukeskkonda ja kajastatud valdkondi, mis on riigi julgeoleku seisukohast olulised.

JPA järgi lähtub Eesti julgeolekupoliitika avarast julgeolekukäsitusest, mis tähendab, et riigi julgeolekuolukorra hindamisel ja julgeoleku tagamisel võetakse arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid.

Teisisõnu on lisaks sõjalisele ohule tõsiseks väljakutseks ka näiteks kliimamuutused, rändesurve, toidujulgeolek, pandeemiad, terrorism, äärmuslus, energiajulgeolek ja maailmamajanduse riskid, mis kõik otseselt või kaudselt mõjutavad nii riiklikku kui rahvusvahelist julgeolekut.

Ja riigi julgeoleku tagamisel peame riigis ja ühiskonnas tervikuna olema valmis hakkama saama nii, et ühiskond jääks terveks ja riik suudaks erinevates võimalikes kriisides edasi toimida. Selle saavutamiseks läheb vaja kõikide riigiasutuste, omavalitsuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute tegutsemist ning omavahelist koostööd.

JPA ütleb, et Eesti riigikaitse on laiapindne. See tähendab, et sama oluline kui sõjaline valmisolek, on ühiskonna suutlikkus kriisidega toime tulla, teenuste toimepidevus ehk jätkumine ka kriisiolukorras ning iga üksiku kodaniku panus. Teiste sõnadega – laiapindne riigikaitse tähendab, et riigi kaitsmisesse on kaasatud kogu ühiskond. See hõlmab: sõjalist kaitset (Kaitsevägi ja Kaitseliit, sh Naiskodukaitse); tsiviiltoetust sõjalisele kaitsele; rahvusvahelist koostööd (liitlassuhted, Eesti kuulumine Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni ehk NATOsse ja Euroopa Liitu); sisejulgeoleku tagamist (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet); elutähtsate teenuste toimepidevust (elekter, vesi, side).

Laiapindse lähenemise kujunemist mõjutasid oluliselt 2007. aasta küberrünnakud ja rahutused Eestis ning 2008. aasta sõda Gruusias. Need sündmused näitasid, et kaasaegne konflikt võib alata küberruumis või infosfääris ning sihtida tsiviiltaristut ja ühiskondlikku usaldust. Hübriidohud – küberrünnakud, desinformatsioon, sabotaaž, majanduslik surve – võivad nõrgestada riiki ilma klassikalise sõjakuulutuseta. Väikeriigina peab Eesti arvestama, et tema tugevus seisneb paindlikkuses, koostöös ja kogu ühiskonna kaasamises. Laiapindse riigikaitse kontseptsioon ongi vastuseks keskkonna muutumisele, see jagab rollid ja vastutuse ning loob koostöö kaudu tugeva vastupanuvõime.

Eriline roll 

Naiskodukaitsel on selles tervikus eriline roll. Organisatsioon ühendab naisi, kes soovivad vabatahtlikult panustada riigikaitsesse nii sõjalises kui ka mittesõjalises valdkonnas. Tänaseks on meid juba ligi 4000.

Põhikirja järgi annab Naiskodukaitse oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise kaudu. Tänane organisatsiooni tegevus toetub kolmele sambale: teadlik ja oskuslik kodanik, riigikaitse lai käsitlus ning osalemine sõjalises riigikaitses. See tähendab, et Naiskodukaitse ei keskendu üksnes kriisiolukorra tegevustele, vaid ka ennetusele, koolitusele ja kogukondliku sidususe tugevdamisele.

Naiskodukaitsel on riigikaitse laias käsitluses roll eelkõige oma tegevuse kaudu elanikkonnakaitse arendamisel. Selles teeb ta tihedat koostööd siseministeeriumi ja Päästeametiga, kelle vastutusvaldkonnas see teema on.

Elanikkonnakaitse temaatikaga on riigis sihipäraselt tegeletud juba alates 2016. aastast, kui Riigikantselei juhtimisel moodustati elanikkonnakaitse rakkerühm. Tegevuse eesmärk oli inimeste teavitamine ja koolitamine kriisisituatsioonides hakkamasaamiseks. Elanikkonnakaitse poliitika lähtekohad sõnastati esmakordselt 2018. aasta kontseptsioonis. 2024. aastal koostati selle kontseptsiooni uuendus, nn elanikkonnakaitse kontseptsioon 2.0, mis omakorda selgitab nii uuendamise vajadust kui ka täpsustab eesmärke aastani 2034.

2018. aasta kontseptsiooni järgi on elanikkonnakaitse aluseks elanikkonna suutlikkus ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus. See hõlmab elanike kaitset mistahes üleriigilise mõjuga kriisiolukorras.

Elanikkonnakaitse jaguneb viieks peamiseks tegevussuunaks:

1. Ohuteavitus

See on süsteem, kuidas info ohust jõuab inimeseni. Eestis kasutatakse selleks mitut erinevat kanalit: SMS-teavitus, teavitus Eesti või „Ole valmis!“ mobiilirakenduses, ERR, ribatekst või suuremates asulates ja nende lähiümbruses ka sireenivõrgustik.

Ohuteavitust harjutatakse regulaarselt, Päästeameti info kohaselt 2026. aastal vastavalt 18. märtsil, 10. juunil ja 14. oktoobril.

Ohuteavitust edastav sõnum annab teada, mis on juhtunud, ning kuidas ohuolukorras käituda. Need juhised aitavad ohuolukorras võimalikult valutult hakkama saada. Seepärast on tähtis sõnum alati tähelepanelikult läbi lugeda. Kui sõnumis leiduvast infost tundub väheks jäävat, saab kriisiolukorras lisainfot veebilehtedelt kriis.ee ja olevalmis.ee ning riigiinfotelefonilt 1247. Usalda ainult ametlikke infoallikaid.

Kui kuuled sireeni, tuleb viivitamatult varjuda lähimasse siseruumi. Pea meeles: parim varjumiskoht on tavaliselt seal, kus sa parajasti oled. Kui oled hoones, siis jää sinna ja liigu madalamatele korrustele, akendeta ning tugevdatud seintega ruumi, soovitavalt keldrisse. Akendest hoia eemale!

2. Varjumine ja evakuatsioon

Varjumine tähendab kaitse otsimist siseruumides (nt keldrid, akendeta siseruumid) õhurünnaku või keemilise saaste korral. Päästeamet märgistab avalikke varjumiskohti, kuid eesmärk on, et igaüks teaks oma kodule või töökohale lähimat turvalist kohta.

Kui piirkonnas viibimine on eluohtlik, suunatakse inimesed ohutusse kohta. Selleks pannakse püsti evakuatsioonikoht, kus pakutakse peavarju, toitu ja esmaabi.

3. Elutähtsate teenuste toimepidevus

Riik ja omavalitsused töötavad selle nimel, et ka kriisi ajal ei katkeks elektri- ja veevarustus, side- ja andmeside (internet, telefon), makseteenused (sularaha kättesaadavus), kütuse kättesaadavus. 

NB! Vaata ka punkti 5!

4. Kerksuskeskused ja kogukonna valmisolek

Omavalitsused loovad kerksuskeskusi ehk kohti, kus on generaatorid, alternatiivne küte ja sidevõime. Kui kodus kaob elekter või soojus, on kerksuskeskus koht, kuhu kogukond koondub abi saama. Kui vaadata Ukraina uudiseid, siis seal on tänavuse külma talve ja massiivsete õhurünnakute tagajärjel tekkinud elektrikatkestuste leevendamiseks üles pandud küttega telgid, kust saab käia end soojendamas ja akusid laadimas.

5. Kodune varu ja 7 päeva reegel

Elanikkonnakaitse eeldab, et igal perel on piisavat toidu, vee, ravimite ja hügieenitarvete varu (ka beebitoit, mähkmed, lemmikloomatoit, autokütus jm, mis on pere igapäevane esmavajadus), et saada iseseisvalt hakkama vähemalt ühe nädala jooksul ilma välise abita. 

Sama vajalik on igal perel läbi mõelda oma nn kriisiplaan – kas on eakaid lähisugulasi, keda on vaja kriisiolukorras aidata, kuhu oleks kriisi ajal endal võimalik vajaduse korral liikuda (nt maakodu või suvila, mis ei sõltu keskküttest).

Ettevalmistus annab kindlustunde

Naiskodukaitse kaudu on võimalik elanikkonnakaitse valdkonda toetada instruktorina, koolitades nii liikmeid kui ka Eesti elanikke väljaspool organisatsiooni. Sellega on otseselt seotud Naiskodukaitse üks viiest baasväljaõppe moodulist – ohutushoid, mille raames antakse liikmetele esmased teadmised ja oskused hädaolukordades toimimise kohta ning ülevaade vajalikest kodustest ja evakuatsioonivarudest. Räägitakse läbi kodu ja vara turvalisuse küsimused, tuleohutuse tagamine, tutvutakse füüsilise ja ka infokeskkonna enesekaitsega, samuti käsitletakse turvareegleid teistes võimalikes hädaolukordades ning käitumisjuhiseid relvakonflikti ja hübriidsõja korral.

Ohutushoiu kui elanikkonnakaitse valdkonna arendamine sai Naiskodukaitse ülesandeks alates 2017. aastast, samast ajast on Naiskodukaitse arendanud „Ole valmis!“ mobiilirakendust. 2018. aastast on Naiskodukaitse tegelenud juba evakuatsiooniõppuste läbiviimisega ning 2019. aastast ka evakuatsioonimeeskondade komplekteerimisega.

Tänaseks on evakuatsiooniõppused muutunud regulaarseks, Päästeameti juhtimisel saavad naiskodukaitsjad koos kohaliku omavalitsuse ja kohalikest elanikest vabatahtlikega evakuatsiooni läbiviimist harjutada.

Evakuatsioon on inimeste suunamine või ümberpaigutamine ohtlikust kohast turvalisemasse paika nende elu ja tervise kaitseks. Inimesi evakueeritakse ohu korral (näiteks üleujutuse hoiatus, pommioht), kriisisündmuse ajal (näiteks tulekahju, keemiaõnnetus) või pärast sündmust (näiteks kui piirkond on saaste või kahjustuste tõttu muutunud elamiskõlbmatuks).

Evakuatsiooni läbiviimist juhib Päästeamet. Naiskodukaitse rolliks on evakuatsioonikoha ülesseadmine ja töös hoidmine, tagades seal evakueeritud elanikele turvalise peavarju, toidu ja meditsiiniabi, samuti info jagamine olukorra kohta. Alates 2021. aastast on Naiskodukaitse prioriteet olnud ohutushoiuteadmiste viimine väljapoole organisatsiooni.

Selleks on lisaks „Ole valmis!“ äpi tutvustamisele korraldatud „Ole valmis!“ laagreid, mis on suunatud eelkõige naistele (ka lapsed võib kaasa võtta). Täna on naiskodukaitsjatel võimalik saada väljaõpet ka elanikkonnakaitse kriisikoolitajatena, selleks on lisaks Naiskodukaitse ohutushoiu teadmistele vaja veel Päästeameti elanikkonna koolituste läbimist.

Naiskodukaitsele on elanikkonnakaitse tegevussuund väga loomulik väljund, on ju organisatsiooni eesmärk toetada riigikaitset vabatahtlikult nii sõjaliste kui mittesõjaliste tegevustega.

Kui esialgu oli põhirõhk liikmete teadmiste ja oskuste arendamisel, siis tänaseks on piisavalt liikmeid, kes oskavad ja suudavad neid igapäevaeluks vajalikke teadmisi kõigi elanikeni viia heas ja tihedas koostöös ja koordineerimises Päästeametiga.

Kõige parem kaitse ootamatute olukordade vastu, elektrikatkestustest kuni evakueerimist vajavate kriisideni, on teadmised ja ettevalmistus. Ettevalmistus annab kindlustunde, et saame keerulistes olukordades hakkama, aidates vajadusel ka naabrimeest ja kolmanda korruse vanatädi. Naiskodukaitse on valmis nii olukordadele reageerima kui ka oma teadmisi ja oskusi jagama.