Küberohtude pealetung: ülevaade küberkuritegevusest ja -kaitsest

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 4/2025

Küberkuritegevus on kuritegevuse liik, mille toimepanemiseks kasutatakse arvutisüsteeme, digitaalset tehnoloogiat ja internetti. Selle kui pahatahtliku tegevuse eesmärk on kas andmete vargus ja nende kasutamine luureinfo kogumiseks, süsteemide häkkimine rahalise kasu saamiseks, pettusega ohvritelt raha või oluliste andmete välja meelitamine või muude kahjude tekitamine.

Seejuures on ründajate eesmärgid ajas muutunud mitmekesisemaks: lisaks rahalist tulu otsivatele küberkurjategijatele annavad küberruumis tooni ka poliitiliselt motiveeritud ründajad. Viimaste hulgas on nii riikide valitsustega seotud tehniliselt kõrgel tasemel häkkerite rühmitusi kui ka lihtsalt sotsiaalmeedias organiseerunud vabatahtlikke ehk häktiviste.

Küberkuritegevust saab tegutsemissuuna järgi jagada järgmistesse kategooriatesse:

• andmepüük (phishing) – pettusega e-kirjade kaudu inimeste tundlike andmete (pangakaartide andmed, mandaadid) vargus. Nt alates 2025. aasta jaanuarist on Euroopa valitsuste ja diplomaatide vastu suunatud sihitud andmepüügirünnakute laine, milles kasutatud tehnikad, taktikad ja protseduurid (TTP) ühtivad Venemaaga seotud grupeeringuga APT29;
• APT29 kehastab siin mõne Euroopa riigi välisministeeriumi, et saata kutseid veinide degusteerimisüritustele, ajendades sihtmärke klõpsima veebilinki, mis viib mandaatide varguseni ja arvutisse tagaukse paigaldamiseni. Samamoodi on ka nt 2025. a veebruaris Austraalia lennufirma Qantas klientidele saadetud võltsitud turunduslikke e-kirju lennufirma 103. sünnipäeva puhul (mis tegelikult oli aastal 2023). Kirjaga saadetava sooduskupongi saamiseks püüdsid kurjategijad meelitada inimesi avaldama oma pangakaardi andmeid, telefoninumbreid ja aadresse;
• lunavara (ransomware) – pahavara, mis blokeerib ligipääsu arvutisüsteemidele või andmetele ja nõuab ühel või teisel moel raha nende välja lunastamiseks. Lunavara võidakse kasutada ka kattena operatsioonides, mille tegelik eesmärk on süsteemi hävitamine.

Üks rahvusvaheliselt tuntumaid lunavaraintsidente on kindlasti WannaCry juhtum aastast 2017, kui kurjategijatel õnnestus krüpteerida Windows arvuteid 150 riigis. Seejuures nõuti andmete dekrüpteerimiseks ja kurjategijate jälitamise raskendamiseks ohvritelt lunaraha maksmist bitcoin krüptovaluutas;

• identiteedivargus – isikuandmete vargus nende hilisemaks kasutamiseks küberründe teostamisel. Alates jaanuarist levivad Ameerika Ühendriikides eraisikutele suunatud pahatahtlikud SMS-i tekstisõnumid, mis üritavad Elon Muski nime kasutades müüa elektriarvete vähendamise uuenduslikku seadet. Edu saavutamiseks saadavad petised sõnumeid, mille eesmärk on meelitada saajaid klõpsima linkidel, mis viivad pahatahtlikele veebisaitidele. Need sõnumid algavad sageli saaja nimega – s.o taktika, mis on võimalik tänu varasemate rünnete käigus saadud isikuandmete kasutamisele;
• hajusad teenusetõkestusründed (DDoS) – rünnakud, mille eesmärk on üle koormata veebilehed või arvutisüsteemid, põhjustades nende töös katkestusi.

Vene häktivistide grupp NoName057(16) ründab pidevalt Hollandi riiklike ja eraorganisatsioonide võrke DDoS-idega, tekitades probleeme veebilehtedele ligipääsemisel. Nimetatud grupp on deklareerinud, et rünnete põhjuseks on Hollandi otsus toetada Ukrainat sel aastal kuue miljardi ja järgmisel aastal veel 3,5 mld euroga;

• andmelekked ja andmete vargus – ebaseaduslik ligipääs tundlikele andmetele (nt ärisaladused, riigi tundlik informatsioon või isikuandmed) ja nende levitamine, kasutades häkkimist või kognitiivse mõjutamise tehnikaid.

Nt 2021. a lekitati tumeveebi ligi 700 miljoni LinkedIni kasutaja andmed (meiliaadressid, telefoninumbrid jms).

Küberkaitse valdkond on samuti väga mitmekesine, et tulla toime kõikide ründesuundade ja raskustega. See hõlmab erinevaid tehnikaid, meetodeid ja strateegiaid, mis on mõeldud küberohtude ennetamiseks, tuvastamiseks ja neile adekvaatseks reageerimiseks. Siia alla kuuluvad:

• andmekaitse – isikuandmete, kaitseväe piiratud ligipääsuga info ja saladuste ning muude tundlike andmete turvalisuse tagamine;
• võrkude kaitse – andmevõrkude, serverite ja teiste võrguelementide kaitse sissetungide ja rünnakute eest;
• kaitse pahavara vastu – viiruste, troojalaste, lunavara ja teiste pahatahtlike programmidega nakatumise ennetamine ja nende eemaldamine juba nakatatud süsteemidest;
• tuvastamine ja reageerimine – rünnakute või ohtude õigeaegne avastamine ja nendele kiire reageerimine, et minimeerida tekkivaid kahjusid;
• ohutegijate jälitamine – tuntud ja olulisemate kübergrupeeringute tegevusel silma peal hoidmine, et tuvastada mustreid, suundumusi ja olla seeläbi suuteline õigel ajal rünnetele reageerima juba nende algfaasis.

Küberkaitse on tänapäeva sõjapidamises kriitilise tähtsusega, kuna relvakonfliktid on laienenud ka digitaalsesse keskkonda. Kaitseväe infosüsteemid, sidevõrgud, relvastuse juhtimissüsteemid ja luureandmete kogumine sõltuvad digitaalsest taristust, mille haavatavus muudab selle potentsiaalseks sihtmärgiks küberrünnakutele. Andmete ja teenuste kaitsmisele tuleb kõigil kaitseväelastel oma igapäevastes tegevustes tähelepanu pöörata. See pole mitte ainult tehniline vajadus, vaid ka strateegiline investeering, et hoida kaitseväe andmed ja digitaalsed teenused turvalisena.

Küberkurjategijate rühmitustest ja nende identifitseerimisest

Kübermaastikul tegutseb üle maailma kümneid aktiivseid organiseerunud grupeeringuid (APT – advanced persistent threat e kinnisründeoht). APT kui küberründaja viitab pikaajalisele sihipärasele küberrünnakule, mille eesmärk on varastada andmeid või muud tundlikku teavet enda tegevuse paremaks korraldamiseks. Kaitseväe sõjalises kontekstis võib nende siht olla ka enda varjatult eelpositsioneerimine infosüsteemidesse, et vajalikul hetkel nende toimimist segada või rikkuda.

APT erineb teistest küberründajate formeeringutest selle poolest, et nad

• on väga hästi organiseeritud ja kasutavad keerukaid ründetehnikaid. Sageli kasutavad nad konkreetse ülesande täitmiseks loodud pahavara, tarkvarade turvanõrkusi ja nullpäeva turvaauke;
• on metoodilise tegutsemisega. Nende tegutsemine (esmane luure, esmane sissetung, tugipunkti loomine, sisemine luure, juhtprogrammide rakendamine, jälgede peitmine) pole juhuslik, vaid hoolikalt kavandatud ja teostatud konkreetsete väärtuslike sihtmärkide vastu;
• on püsivad oma eesmärkide saavutamisel. Nad püüavad säilitada juurdepääsu oma ohvri võrgule või infosüsteemile pikema aja jooksul, sisenedes erinevate meetodite abil süsteemi uuesti, isegi pärast nende esmast tuvastamist ja eemaldamist;
• tegutsevad varjatult. Nad püüavad enda tegevuse avastamist vältida, kasutades varjamiseks sageli krüptimist, hägustamist ja muid tehnikaid.

Erisuguste APT-de tegevusel on erinev suunitlus, geograafiline ulatus või ka erinev ja pidevalt muutuv tegutsemistaktika. Peale selle osad neist kaovad aja möödudes (muutuvad kas lühikeseks või pikemaks ajaks mitteaktiivseks) ja tekivad uued. Samuti võivad APT-d vahetada omavahel ka rünnete korraldamiseks kasutatavaid tööriistu (nt pahavara).

Olukord on dünaamiline, kuid seda pidevalt jälgides on siiski võimalik piisava usaldusväärsusega tuvastada eri rühmituste tegutsemismustreid. See aitab paremini olla valmis potentsiaalseteks rünneteks ning tõhusamalt rünnete tagajärgedest taastuda.

Kõike seda arvestades peavad APT-d olema ka hästi rahastatud ning nende liikmed väga heade tehniliste oskustega.

Sageli rahastavad või igat moodi toetavad neid autoritaarsete režiimidega riigid (Hiina, Venemaa, Iraan, Põhja-Korea). Selliste riiklikult toetatud grupeeringute (nation-state actors) ühisjooneks võib pidada tegutsemist kindla riigi või rahvusega seotud plaani järgi riiklikult suunatava spionaaži, rahalise kasu või kättemaksu eesmärgil.

Kuidas defineerida?

APT-de identifitseerimiseks kasutavad küberturbega tegelevad ettevõtted mitmesuguseid taksonoomiaid. Näiteks Mandiant (osa Google’i pilveteenustest) defineerib APT-d kui riiklikult toetatud grupeeringut ning kasutab kõikide grupeeringute eristamiseks eesliiteid UNC, TEMP ja FIN järgmiselt:

• FIN (või APT) tähistab avalikult teadaolevat küberrühmitust, mille tähelepanu keskpunktis on kas rahaline kasu või riiklik spionaaž (nt FIN7, FIN13, APT28);
• TEMP tähistab ajutist nime rühmitusele, mille kohta pole kindlalt võimalik öelda, kuhu see areneb või millele keskendub (nt TEMP.Noble, TEMP.MixMaster);
• UNC tähistab enamjaolt rühmitust, mille tegevust pole võimalik täpselt liigitada (nt UNC4210, UNC2165).

CrowdStrike viitab oma taksonoomias loomadele APT päritolu tähistamiseks (nt bear on Venemaa, panda Hiina, kitten Iraan jne). Samal ajal küberturbeettevõte Proofpoint kasutab grupeeringute eristamiseks prefiksit TA koos numbrikombinatsiooniga (nt TA505, TA542 jne), Symantec putukate nimesid (nt Cicada, Shuckworm, Dragonfly) ja IBM eesliidetel Hive ja ITG põhinevat taksonoomiat (nt ITG14, Hive0065).

Secureworks täiendab seda loetelu metalli sisaldavate nimedega (nt Gold Drake, Iron Liberty, Bronze Union). Peale nende võib kirjanduses kohata ka Insikt Groupi (Recorded Future) kasutatavat kombinatsiooni ingliskeelsetest värvidest ja NATO tähestiku põhisest koodsõnast (nt RedDelta, RedEcho, BlueBravo). Seejuures on värvide nimed jaotatud riigiti moel, et Red tähistab Hiinat, Green Iraani, Purple Põhja-Koread ja Blue Venemaad.

KrakenLabs kasutab grupeeringute eristamiseks riigiti loominguliselt mürgiste taimede nimesid (nt Monkshood tähistab Hiinat, Beshenitsa aga Venemaad jne). Veel on Microsoft kübergrupeeringute eristamiseks kasutanud hoopis keemiliste elementide ingliskeelseid nimetusi (nt Phosphorus, Nobelium, Strontium) ja ilmanähtuste põhist süsteemi (nt Typhoon, Sandstorm, Hail, Sleet, Blizzard, Storm).

Seega on erisuguseid paralleelselt kasutatavaid grupeeringute nimetamise taksonoomiaid väga palju. Selleks on täiesti ratsionaalsed põhjused. Kui avastatakse seniteadmata kübergrupeering ning hakatakse selle tegutsemistaktikaid ja -protseduure kaardistama, võivad mitmesugustel organisatsioonidel ja nendega seotud uurimismeeskondadel olla kasutada väga erinevad tehnilised võimalused ja analüüsimeetodid koos varem kasutada olevate andmetega.

Arvestades ka, et tuntud grupeeringute kasutatavad taktikad muutuvad, ei pruugi isegi kohe aru saada, kas on tegemist täiesti tundmatu rühmitusega või on see juba enne kaardistatud.

Alati ei tarvitse aru saada, kas tegu on sama rühmituse kolme eri nimega või kolme erineva rühmaga, kes ründavad sarnaseid sihtmärke samasuguse pahavaraga või kasutavad sama haavatavust ära. Selle üle pikalt juurdlemise asemel antakse grupeeringule kiirelt ajutine nimi, et mingilgi moel infoväljas orienteeruda. Samuti soovivad küberturbeettevõtted grupeeringuid kutsuda üles eelkõige enda taksonoomiast lähtuda, mitte kellegi teise pakutud põhimõtteid järgida.

Tuntumatest riiklikult toetatud grupeeringutest

Erisuguseid aktiivseid küberrühmitusi on tuvastatud mitmeid kümneid üle maailma. Eelneva jutu toetuseks antakse siinkohal ülevaade ainult mõnedest, mis tegutsevad Eestile lähemal või mille tegevus on saavutanud suuremat tähelepanu kogu maailmas.

APT28. See grupeering on tuntud ka kui Fancy Bear, Forest Blizzard, Iron Twilight, ITG05, Strontium jne. On tuvastatud, et selle grupeeringu tegevust kontrollib ja suunab Venemaa Föderatsiooni (VF) relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsus (GRU) ning sellega seostatakse VF-i relvajõudude üksuseid 26165 ja 74455. APT28 tegevus on suunatud eelkõige julgeoleku-, valitsus- ja militaarstruktuuride vastu ning VF-i eesmärk on selle kaudu mõjutada poliitikate kujundamist ja üldiselt ühiskondlikku meelsust sihtmärkideks olevates riikides.

Samuti on täheldatud, et see grupeering võib sihikule võtta Euroopa julgeolekuorganisatsioonides ja rahvusvahelistes institutsioonides töötavaid inimesi eri tüüpi andmepüügikampaaniatega. Seda grupeeringut seostatakse nii 2016. a USA presidendivalimiste kampaania mõjutamisega kui ka Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) ründamisega aastal 2019. Eesti puhul on APT28 seotud laiaulatusliku logistika- ja tehnoloogiaettevõtete ründamisega NATO liikmesriikides ja Ukrainas, mille kohta on värskelt (mai 2025) koostatud ka rahvusvaheline märgukiri.

APT29. Tuntud ka kui Cozy Bear, Midnight Blizzard, Iron Hemlock, ITG11, Nobelium, BlueBravo jne. Grupeeringu tegevust kontrollib ja suunab VF-i välisluureteenistus SVR. Eesmärk on koguda luureinfot VF-i välis- ja julgeolekupoliitikat mõjutavate otsuste suunamiseks välisriikides, sh diplomaatiliste üksuste kaudu.

Arvestades APT29 tegevuse tulemuslikkust, ollakse arvamusel, et see rühmitus on tehniliselt hästi varustatud, organiseeritud ja väga pühendunud. Seda arvamust toetab ka teadmine, et grupeering kasutab oskuslikult eri liiki pahavara ja andmepüügirakendusi esmaseks ründeks. Laiemalt on rühmitust seostatud USA valitsusasutuste vastu suunatud SolarWindsi ründekampaaniaga aastal 2020. Selle käigus rünnati USA ettevõtet Solarwinds, mis pakkus andmevõrkude ja taristu seire lahendusi suurtele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja USA riigiasutustele.

IT-süsteemide jõudluse jälgimise lahendusel ORION oli ulatuslik ligipääs sihtsüsteemide logidele, mille kaudu saigi APT29 ligipääsu tuhandetele Solarwindsi klientidele, et ORIONi uuenduseks maskeerituna vähemalt 14 kuu jooksul takistamatult pahavara levitada.

APT38. Tuntud ka kui Hidden Cobra, Diamond Sleet, ZINC, Lazarus Group. See rühmitus tegutseb otseselt Põhja-Korea režiimi käepikendusena juba üle 15 aasta ja on oma tegevuses tugevalt rahaliselt motiveeritud. Seda silmas pidades ja arvestades, et nagu ka kõik muud Põhja-Korea küberrühmitused on ka see sealse režiimi otsese kaitse all ja selle tegevuse eesmärk on peale rünnete USA vastu ka Põhja-Korea nõrga majanduse otsene rahaline toetamine.

APT38 koosneb seejuures arvatavalt mitmest eri tasemega meeskonnast ning on ka kahtlus, et Lazaruse nimel korraldavad rünnakuid ka teised häkkerid. Kõik seotud meeskonnad on aga pühendunud jätkama seni, kuni oma eesmärgini jõuavad.

Kõnealuse kübergrupeeringu esimeseks laia kõlapinda saanud intsidendiks oli rünnak Sony Pictures filmikompanii vastu aastal 2014. Samuti on grupeering teadaolevalt ka WannaCry lunavara levitamise kampaania taga aastal 2017, mis tabas 150 riigi IT-süsteeme. Selle aasta algusest on kindlasti meeles ka seni teatavasti suurim 1,4 miljardi dollari väärtuses krüptovaluuta vargus, mille taga oli sama rühmitus.

APT44. Tuntud ka kui Voodoo Bear,Seashell Blizzard, Iron Viking, Iridium, UAC-0113, Electrum, Frozenbarents, Sandworm. Tõenäoliselt koosneb see rühmitus Venemaa häktivistidest, sihtides peamiselt Ukraina energeetika, tööstusjuhtimissüsteemide, valitsuse ja meediaga seotud asutusi.

APT44 on seostatud nii Ukraina energiasektori rünnakuga 2015. aasta lõpus kui ka 2017. a laialdast kajastust saanud NotPetya küberrünnakuga. See oli VF-i algatatud küberrünnak, mis nägi algul välja nagu rahalise kasu saamisele suunatud lunavararünnak. Alles hiljem selgus, et ründe eesmärk polnud raha teenimine, vaid IT-süsteemide ulatuslik kahjustamine.

NotPetya kasutas seejuures ära samu haavatavusi kui samaaegne WannaCry kampaania. Rünnak häiris paljusid suuri ettevõtteid ja organisatsioone kogu maailmas, sealhulgas Ukraina valitsusasutusi, rahvusvahelisi lennufirmasid ja suuri kontserne, nagu Maersk.

Callisto. Tuntud ka kui Gossamer Bear, Star Blizzard, Coldriver, TA446,UNC4057, Seaborgium. Arvatakse, et grupeeringu tegevust kontrollib FSB. APT tegevus on sihitud eelkõige Põhjamaade, Ida-Euroopa (ka Baltikumi), Ukraina ja Kaukasuse piirkonna sõjaväepersonali, valitsusametnike, mõttekodade ja ajakirjanike kaudu välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud luureinfo kogumisele.

Callisto ründed on olnud seotud eelkõige pilvepõhiste meiliteenuste kasutajatunnuste vargustega. Hiljuti, aprillis 2025 on tähele pandud selle grupeeringu pahavara Lostkeys suurenenud kasutamist. Nimetatud pahavara kasutab ründamiseks võltsitud CAPTCHA (kaitseb spämmi ja paroolide dekrüpteerimise eest) lehte ning on võimeline varastama faile ja saatma süsteemiinfot ründajale.

Volt Typhoon. Tuntud ka kui Vanguard Panda, Storm-0391, Bronze Silhouette, DEV-0391, UNC3236, Redfly jne. Tegu on suhteliselt uue Hiina riiklikult toetatud kübergrupeeringuga (aastast 2020), mis keskendub eelkõige spionaažile ja teabe kogumisele Aasias ja USA-s. On hinnatud, et Volt Typhoon püüab oma rünnetega arendada võimalusi, mis tulevaste kriiside ajal võiksid tõsisemalt häirida nt kriitilist sidetaristut.

Samuti nähakse, et grupeeringu tegevuse osaks on säilitada juurdepääs nakatatud süsteemidele ilma tuvastamata võimalikult pikaks ajaks. Sellega on kooskõlas ka kõnealusele grupeeringule omistatud rünne USA Massachusettsi piirkonna elektrivõrguettevõttele, mille käigus püsiti tuvastamatuna üle 300 päeva (veebruarist novembrini 2023).

Küberkuritegevuse ennetamisest ja kaitsest

Küberkurjategijad oskavad avalikku teavet enda huvides väga hästi ära kasutada. Teades, kuidas nad andmeid koguvad, on võimalik paremini ennast ja oma isikuandmeid kaitsta. Sageli kogutakse vajalik teave sotsiaalmeediast, veebiprofiilidest ja muudest avalikest andmekogudest, et luua selle põhjal nt veenvaid õngitsuskirju.

Kogutud info abil saab koostada sõnumeid, mis sisaldavad täpseid isikuandmeid, et muuta need veenvamaks. Kui saabuvad sellised sõnumid, võib tunda survet neile kiiresti vastata. Kiire reageerimise soov ongi just see, mida ründega tavaliselt tahetakse – et ei jääks aega teate sisu üle järele mõelda. Täpselt samuti võivad küberkurjategijad sotsiaalmeedias kättesaadavaid telefoninumbreid kasutada helistamiseks. Seejuures võidakse autoriteedina esinedes püüda kätte saada veel täiendavaid tundlikke andmeid.

Küberkuritegevuse ennetamiseks on seega äärmiselt tähtis tõhustada küberkaitsega seotud protsesse ja ründeohtudest arusaamist. Igaüks saab enese vara (andmete) kaitsmiseks küberkeskkonnas rakendada mitmeid kaitsemeetmeid.

1. Käitumine sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeediat kui enda meeldimiste, laikide, arvamuste ja muude seisukohtade kiire avaldamise kanalit saab kergelt kasutada ka pahatahtlikel eesmärkidel. Kuna sotsiaalmeedias avaldatu on avalikult kättesaadav, siis ka küberkurjategijad saavad seda sisu kasutada nii kasutajate profileerimiseks kui ka lihtsalt taustainfo kogumiseks nt hilisema andmepüügi eesmärgil või petukirjade saatmisel. See puudutab nii teksti kui pilte. Enne sõnumite postitamist tasuks seega alati järele mõelda, kas seda on ikka vaja.
2. Sõnumirakenduste kasutamine. Kõigepealt tuleks vältida tundmatutest allikatest pärit paigaldusfailide enda seadmesse laadimist. Need võivad küll toredad välja näha, aga sisaldavad potentsiaalselt pahavara. Samuti peab tähele panema, et kasutatav rakendus ei edastaks infot avatud lihttekstina, vaid krüpteeritult (Signal, Whatsapp). Siinkohal tuleb märkida ka seda, et turvalisus on kinni detailides. Sõnumirakenduste kasutamisel tuleb igaühel tähele panna, kellega oma seadmeid ühendatakse (lingitakse). See „lingitud seadmete“ funktsioon on küberkurjategijatele üks kõige lihtsam võimalus seadme üle kontrolli saada.
3. Tugevad paroolid ja autentimisprotsessid. Tänapäeval peaks olema juba elementaarne kasutada veebilehtedele sisenemiseks mitmefaktorilist autentimist (MFA) ja tugevaid paroole. Mõistlik oleks kasutada eri keskkondades tugevaid unikaalseid paroole. Abiks on paroolihaldurid, mis aitavad genereerida vajalikud tugevad paroolid, neid turvaliselt säilitada ning vältida vajadust erinevaid paroole kramplikult meeles pidada. Kõik see koosmõjus aitab oluliselt vähendada mandaatide varastamist.
4. Pahavara kaitse ja tulemüürid. Arvutitel ja kõikidel kaasaskantavatel nutiseadmetel tuleks kindlasti kasutada pahavara- ja viirusevastast tarkvara. Tuleb hoolitseda ka selliste tarkvarade perioodilise värskendamise eest ning tuleb ka arvutite tulemüürid asjakohaselt seadistada. Ka viimati mainitute tarkvara tuleb loomulikult hoida värskena, et ründajad ei pääseks juba avastatud haavatavusi ära kasutades tulemüüri(de)st lihtsa vaevaga mööda.
5. Regulaarne tarkvara uuendamine. Eelnevale tuginedes tuleb eraldi rõhutada kõikide internetiga ühendatud seadmete tarkvara pideva ajakohastamise vajadust. See aitab parandada nii olemasolevaid turvavigu ja tuvastatud haavatavusi kui ka ettevaatavalt tõhustada kaitset potentsiaalsete rünnete vastu.
6. Küberkaitse teadlikkuse suurendamine. Arvutikasutajad peaksid olema senisest enam teadlikud küberkuritegevuses kasutatavatest meetoditest, näiteks andmepüügist, sotsiaalmanipuleerimisest ja muudest pettustest, et vältida kergekäeliselt nende lõksu sattumist. Arvestades väga laialdast tehisaru (AI) levikut ja selle plahvatuslikku arengut väga paljudes valdkondades, ei saa loota ainult sellele, et suudame kergelt tuvastada võltsinguid pärisinfost.
7. Koostöö. Küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab tihedat koostööd kõikide poolte vahel. Kui ollakse juba sattunud ründe ohvriks, siis koostöös on võimalik lihtsamini sellega võidelda ja tekkinud kahju vähendada. Koostöö aitab tõhustada ka meetmeid tulevaste rünnete ärahoidmiseks.

Igasuguste küberrünnete ohvriks sattumist saab vähendada läbimõeldud tegutsemisega. Seda arvestades on kõige olulisem olla teadlik, millist teavet jagada ja kuidas seda võidakse pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Olles selle suhtes hoolas ja võttes meetmeid andmete avaliku kättesaadavuse piiramiseks, on astutud tähtis samm enda kaitsmiseks pahatahtlike rünnete eest.

Mida peaksid arvestama iga kaitseväelane ja kodanik?

Tänapäeva järjest üleilmsemas ja digitaalsemaks muutuvas maailmas sõltub ka kaitsevägi üha enam tehnoloogiast (tehisaru) ja sideühenduste olemasolust. Mida nutikamaks muutub ümbritsev keskkond ja tehnoloogia, seda haavatavamad need on, kuna küberruumis levivad ohud, suundumused ja võimalused jõuavad kiirelt igasse maailma punkti. Tehisaru ülikiire areng loob aina uusi võimalusi, mille abil saab järjest kiiremini ja vähesema vaevaga pahatahtlikult ära kasutada ka nende uute tehnoloogiate nõrkusi.

Küberohtude tase maailmas on selgelt tõusuteel. Eesti kaitseväe jaoks on küberohtu märkimisväärselt suurendanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas. See on näidanud, et peale traditsioonilise (kineetilise) sõjategevuse toetamise küberrünnetega vastase elutähtsa taristu pihta kasutatakse küberründeid sihipäraselt ka ühiskonnas valitsevate meeleolude mõjutamiseks laiemalt.

Kõike seda kasutavad Venemaa mitmed julgeolekuasutused luureinfo kogumiseks ning ebasõbralike riikide karistamiseks nende poliitiliste otsuste eest.

Sellest tõukuvalt on kaitseväes ilmne vajadus käideldava info infotehnoloogiliseks kaitsmiseks valede inimeste kätte sattumise eest. IT-süsteemide ja -teenuste kaitsmine ning nende usaldusväärse, turvalise ja tõhusa töötamise tagamine ongi küberkaitse eesmärk. See keskendub teabe digitaalsele kaitsmisele kahjulike tegevuste, rünnakute ja volitamata juurdepääsu eest. Info peab olema kättesaadav vajalikul hetkel ja kujul ning just seda infot vajavatele adressaatidele, aga mitte kellelegi teisele.

Küberkaitse valdkond seisab silmitsi mitmete katsumustega:

• kiiresti arenevad ohud. Küberkuritegevuse meetodid, tehnoloogiad ja tehnikad, millega kohaneda, on pidevas arengus;
• inimfaktor. Küberohtudega võitlemise ahela nõrgimaks lüliks võib osutuda inimene ise. Inimlik hooletus ja tähelepanematus võivad osutuda küberrünnakute aluseks;
• keerukus ja ulatus. Küberrünnakud on sageli mitmekesised ja sedavõrd läbimõeldud, et nende tuvastamine ja peatamine ongi keeruline. Samuti, kuna omavahel seotud andmevõrke ja süsteeme on palju, võivad üksikud ründed väga kiiresti levida.