Tapa pommirahe all 1944. aasta talvel ja kevadel

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 4/2025

Artiklis tuleb mõlema poole dokumentide põhjal juttu 1944. aasta talve ja kevade sündmustest, mis on seni vaid pealiskaudset käsitlemist leidnud. On eksitud ka pommitamise kuupäevadega – 7. ja 28. märts, mida mõnikord võib kohata, ei ole siiski täpsed.

1944. aasta jooksul oli Tapa kokku seitsme suurema pommirünnaku sihtmärgiks: neli märtsis, üks mais, üks juulis ja üks septembris. Märtsi- ja mairünnakuid tegi Punaarmee kaugtegevuslennuvägi (aviatsija dalnego deistvija – ADD), ülejäänud kahel juhul tegutsesid 13. õhuarmee pommitajad. ADD täpsemaks sihtmärgiks oli Tapa raudteesõlm, mille rivist väljalöömisega loodeti raskendada Saksa vägede varustamist eelkõige Narva rindel.

ADD rünnakud Tapale paigutuvad laiemalt Nõukogude strateegilise pommitamise konteksti Eestis, Lätis ja Pihkva oblasti territooriumil 1944. aasta veebruarist maini. Eestis olid ADD põhisihtmärgid siis raudteesõlmed Tallinnas, Tartus, Valgas, Jõhvis, Petseris ja Tapal ning sadam ja tööstusobjektid Tallinnas, aga samuti pommitati Tartu ja Rakvere lennuvälja ning Saksa vägede lähitagalat Narva rindel, sh Narva linna, ja Pihkva oblastis.

Kuna kohtumine päevaste hävituslennukitega viinuks tõenäoliselt talumatult suurte kaotusteni, ründas ADD pimedal ajal. Sellega kaasnesid aga navigeerimisprobleemid ja ebatäpsus pommiheitmisel, mida süvendas veelgi pommilaadungi allaheitmine suurelt kõrguselt, et vähendada õhutõrjetule mõju.

Saksa õhutõrje Tapal oli märtsist kuni maini kõikide märkide kohaselt siiski nõrk, mis oli põhjustatud ressursside üldisest nappusest. Õhutõrje põhipingutus Põhja-Eestis oli koondatud Tallinna, Rakvere ja Kirde-Eesti õlitööstuse kaitsele ning vägede toetamisele Narva rindel. Säilinud Saksa poole dokumentides on paraku väge vähe informatsiooni Tapa õhutõrje üksikasjade kohta. Märtsi alguses seal õhutõrje tõenäoliselt puudus.

Pärast 8. märtsi paigutati Tapale 92. kerge-õhutõrjesuurtükiväedivisjoni allüksusi (arvatavasti kuni üks patarei), samal ajal kui ülejäänud divisjoni allüksused asusid Rakveres. Divisjonis oli kokku kaks kerget (2 cm kahurid) ja üks keskmine patarei, viimases olid arvatavasti 3,7 või 4 cm kahurid.

Teada on, et 30. märtsi seisuga paiknes Tapal vähemalt 92. divisjoni 2. patarei III rühm. Kuid sellega täpsemad andmed ka piirduvad. 92. divisjon allus 41. õhutõrjesuurtükiväerügemendile, viimane omakorda Luftwaffe 1. õhulaevastiku 2. õhutõrjesuurtükiväediviisile.

Ilmselt pidi Saksa väejuhatuse silmis Tapa nõrka õhutõrjet mingil määral kompenseerima lähedus Tallinna Lasnamäe lennuväljal paiknevale 100. ööhävituseskaadri 4. eskadrillile. Märtsi teisel poolel oli eskadrillis seitse kuni üheksa lahingukorras öist hävitajat Ju 88C6. Saksa pool võis loota, et Luftwaffe radaritevõrgult hoiatuse saanud hävitajad jõuavad aegsasti Tapa piirkonda pommitajaid takistama.

Tapal või selle külje all asus märtsi seisuga mitmesuguseid Saksa varustus- ja tagalaasutusi: laskemoonalaager (laod), rõivalaager (laod), markitant, paar välipostiasutust, 362. asulakomandantuur ja ka sõjavangilaager.

18.–19. märtsi rünnak

ADD esimene suurem rünnak Tapale toimus ööl vastu 19. märtsi. Varem olid üksikud ADD pommitajad Tapa jaamale kui tagavarasihtmärgile heitnud pomme Tallinna ründamise ajal ööl vastu 10. märtsi.

18. märtsi õhtul alanud pommirünnak toimus ajavahemikus kl 19.47 kuni 01.05 (kellaajad siin ja edaspidi nn Kesk-Euroopa aja järgi) 2000–4000 meetri kõrguselt. ADD viiest diviisist pärit 99 pommitajat, mis olid startinud Kalinini ja Smolenski oblasti lennuväljadelt, heitsid alla 118,9 tonni pomme.

Nõukogude poole ettekannete kohaselt oli Tapa kohal hea nähtavus, tegutsemas arvati kuni kahte Saksa õhutõrjepatareid, mille tuli jäi sporaadiliseks ja nõrgaks, pommitajad tabamusi ei saanud. Üks 4. kaardiväekorpuse B-25 laskus ajutiselt 600 meetri kõrgusele, et tulistada Tapa–Ambla teel märgatud autosid, milleks kulutas 650 12,7 mm kuulipildujapadrunit.

18.–19. märtsil Tapat pommitanud ADD üksused

1. kaardiväe (kv) lennuväekorpus (pommitajad Il-4 ja väike hulk B-25)

• 1. kv lennuväediviis (2. ja 16. kv lennuväepolk)
  • 6. kv lennuväediviis (6. ja 17. kv lennuväepolk)

4. kv lennuväekorpus (pommitajad B-25)

• 4. kv lennuväediviis (13. ja 15. kv lennuväepolk)
• 5. kv lennuväediviis (14. ja 22. kv lennuväepolk)

6. lennuväekorpus (pommitajad Il-4)

• 50. lennuväediviis (5. ja 24. kv lennuväepolk)

Saksa andmetel tegid nende öised hävitajad seitse väljalendu. Osa neist võis küll olla suunatud ka ADD üksuste vastu, mis ründasid sel ööl Saksa vägede lähitagalat Narva rindel. Tapa kaitsel olid hävitajad igatahes kohal ning kell 00.43 tulistas allohvitser Werner Haase alla pommitaja Il-4 24. kaardiväepolgust.

Nõukogude ettekannete kohaselt sattus sel ööl hävitajate rünnaku alla veel kolm Tapat rünnanud pommitajat, kuid need, avanud vastutule, pääsesid vigastusteta. Allatulistatud lennukist pääsesid kõik neli meeskonnaliiget eluga. Nad vangistati maapinnal, sealjuures viimasena, 21. märtsil, tabati viis kilomeetrit Väike-Maarjast idas lennuki komandör leitnant Ivan Izmalkov, kes sai kinnipidamisel toimunud tulevahetusel omakaitselastega kergelt haavata.

Õhurünnaku kahjudest on teada järgmist: maha põlesid raudteedepoo ja kuus hoonet, samuti üks laskemoonaladu linna külje all Männikumäel (hävis 49 tonni laskemoona). Tabamusi sai kaks rongi ja purustati või põles hulk (pärast sõda nimetati arvu 66) elumaju. Raudteetaristu kahjustused tõid kaasa liikluse katkemise 12 tunniks. Hukkunuid oli umbes 30 ja lisaks veel haavatud.

25. märtsi rünnakukatse

25. märtsi õhtul ründas ADD uuesti Tapat, seekord ainult 1. kaardiväekorpuse kahe diviisi jõududega. 58 lennukit viskasid kl 18.45 ja 19.25 vahel 3000–4600 meetri kõrguselt alla 74,6 tonni pomme. Nõukogude dokumentide järgi kattis sihtmärki tihe pilvkate ja see ei olnud vaadeldav, mistõttu kasutati lennukite asukoha kindlaksmääramiseks ajaarvestust. Kohati õhutõrjetuld, mis siiski pommitajaid ei tabanud.

Saksa öiseid hävitajaid ei märgatud, kuigi vastaspoole andmeil tegid need sel ööl kümme väljalendu ja mujal Eestis ADD sel ajal sihtmärke ei rünnanud.

Pommitamine oli Nõukogude poole enda hinnangul äärmiselt ebaefektiivne. Vastaspoolelt puuduvad aga üleüldse andmed, et Tapat sel õhtul rünnati. Tapale lähimate pommide allalangemine registreeriti alles 12–15 kilomeetrit eemal Vohnjas, Lasilal ja Porkunis, rohkem pomme langes alla aga veelgi kaugemal Vihula, Roela, Tudu, Kellavere, Padu, Saara, Kloodi ja Sirtsi piirkonnas. Kahjud piirdusid peamiselt purustatud akendega, inimohvritest ei teatatud. Näib, et ebasoodsad ilmaolud viisid seekord ADD täieliku ebaõnnestumiseni navigeerimisel ja Tapa kohale tegelikult ei jõutudki.

29. märtsi rünnak

29. märtsi õhtul suundusid 1. kaardiväekorpuse kaks diviisi järjekordselt Tapa kohale. Seekord heitis 67,8 tonni pomme alla 53 lennukit. Rünnak toimus kl 21.03 ja 21.35 vahel kõrguselt 3300–4100 meetrit. Kui alguses oli sihtmärgi kohal hea nähtavus, siis rünnaku lõpupoole hakkas sinna tekkima pilvkate, mis sihtimist raskendas.

Saksa poole vastutegevust ei kohatud. Saksa öised hävitajad tegid küll viis väljalendu, kuid need tegutsesid ilmselt mujal, näiteks ADD jõudude vastu, mis ründasid samal õhtul Narva rinde lähitagalat.

Ehkki ka sel korral registreeriti pommide allakukkumist mitmel pool Tapast kaugemal (olulist kahju need ei tekitanud), siis valdav enamik pommitajatest ilmselt jõudis tõesti Tapa kohale – Saksa andmeil oli neid lausa 60, mis on siiski liialdus. Taas sai pihta laskemoonalaager, kus hävis 148,5 tonni käsirelva ja tankitõrjekahuri laskemoona, 32,5 tonni lõhkeainet ja kolm tonni tankitõrjemiine.

Kahjustusi said sideliinid, raudteejaam, tabati mitut rongi ja vedurit, üks rong põles ära. Maha põles kuus või kaheksa maja. Hukkus kaks sõjaväelast, 18 sai haavata. Tsiviilelanike kaotuste kohta andmed puuduvad. Raudteeliiklus taastus 30. märtsi pärastlõunal.

30. märtsi rünnak

Peagi, 30. märtsi õhtul kella 19.43 ja 20.45 vahel, toimus uus pommitusreid. Jälle tegutses 1. kaardiväekorpuse kaks diviisi, mille 61 lennukit heitis alla 42,7 tonni pomme. Enamik neist heitis need 2300–4100 meetri kõrguselt ülevaltpoolt pilvkatet sihtmärki vaatlemata (navigeerimisel kasutati ajaarvestust), viis lennukit pommitas pilvede alt 800–1400 meetri kõrguselt.

1. kaardiväekorpuse meeskonnad üldiselt vastutegevust ei täheldanud, kui välja arvata kuni neli lähestikku asunud prožektorit, mis lakkasid töötamast pärast seda, kui üks Il-4 neid pommitas. Samuti jälitasid ühte 2. kaardiväepolgu Il-4 tagasiteel hävitajad, nende maharaputamiseks muutis pommitaja sagedasti kurssi, kuni kaotas lõpuks orientatsiooni ja sooritas hädamaandumise Ilmeni järvest 45 kilomeetrit edelas (meeskond, kui piloot välja arvata, oli enne langevarjudega alla hüpanud).

Lisaks oli sel õhtul Tapa ründamisele kaasatud otse ADD juhatusele alluv 45. lennuväediviis (24. kaardiväe- ja 890. lennuväepolk), mille relvastuses olid pommitajad Pe-8 – ADD suurima maksimaalse pommikoormaga (kuni viis tonni) lennukid. Moskva oblastis paiknevalt lennuväljalt startinud 16 lennukit Pe-8 heitsid Tapa kohal 4800–6000 meetri kõrguselt alla 71,6 tonni pomme (veel neli Pe-8 heitsid erinevatel põhjustel oma pommid mujal – Rakvere, Rakke ja Laiuse piirkonnas).

45. diviisi meeskonnad teatasid nii vastase õhutõrjetulest, mis oli siiski nõrk, aga ka ööhävitajatest, mille pihta avati tuli. Üks Pe-8 üheteistkümne meeskonnaliikmega jäi ADD jaoks teadmata kadunuks – selle tulistas kl 20.08 paiku alla allohvitser Opitzi piloteeritud öine hävitaja. Üldse tegid Saksa hävitajad sel ööl kokku kuus väljalendu.

Saksa poole andmetel sai seekordse rünnaku tagajärjel vigastada laatsaretrong, löödi rivist välja üks vedur, ära põles neli vagunit põhuga, hävis raudteejaama sidevõrk, kuigi raudtee enda vigastusi peeti siiski tühisteks. 92. õhutõrjedivisjoni allüksuses langesid rivist välja kaks kahurit ja poolroomikveok.

Hukkus vähemalt viis Saksa sõjaväelast ja kuus sai haavata. Tapa linnast peeti pool hävinuks, veerand hoonetest vajas suuremat remonti, ülejäänud veerandil olid kergemad vigastused (peamiselt purunenud aknad). Ilmselt pidas see hinnang silmas ka varasemaid kahjusid, mitte ainult 30. märtsi rünnaku tulemusi.

Osa ADD pomme langes taas alla Virumaa eri paikades, mõnikord Tapast päris kaugel; kümneid pomme heideti Väike-Maarja ümbrusse Tapast ligi 20 kilomeetrit kagus. Mitmed hooned said kannatada, täistabamuse sai Kaarma mõis. Oli ka väike hulk inimohvreid tsiviilelanike ja Saksa sõjaväelaste hulgas. Kadrinas sai pihta sõjaväe küpsetuskompanii töökoda, hävis 4000 leiba.

8.–9. mai rünnak

Õhurünnakutes järgnes pikem vaheaeg kuni 8. mai õhtuni, mil Tapa kohale saabusid Leningradi oblasti lennuväljadel baseeruvad ADD 5., 6. ja 7. lennuväekorpuse pommitajad Li-2. Kella 23.15 ja 00.57 vahel heitis 125 lennukit 3500–3900 meetri kõrguselt 127,2 tonni pomme. Nende hulgas umbes 12 tonni, mille 110. lennuväepolgu 12 meeskonda viskasid Nõukogude andmeil ekslikult alla 10–15 kilomeetrit enne Tapat. Pommitajad kandsid ette ühe kuni kolme õhutõrjepatarei tulest, mis kahju ei tekitanud.

8.–9. mail Tapat pommitanud ADD üksused

5. lennuväekorpus

• 54. lennuväediviis (7. kv ja 325. lennuväepolk)
• 23. kv lennuväepolk

6. lennuväekorpus

• 9. kv lennuväediviis (11. kv lennuväepolk)

7. lennuväekorpus

• 1. lennuväediviis (101. ja 102. lennuväepolk)
• 12. lennuväediviis (110. lennuväepolk)

Tõsisemaks vastaseks kujunesid seekord öised hävitajad, mille jahti pommitajatele soodustas kuuvalge öö. Pommitajate pardalt loendati hävitajaid tegevuses kokku kuni kuus (10. mai seisuga oli 100. ööhävituseskaadri 4. eskadrillis 12 lahingukorras Ju 88).

Kaks Li-2, mis sattusid hävitaja rünnaku alla, pääsesid vigastusteta, kolmas sai kergeid kahjustusi (lennukis loendati pärast 20 tabamust, haavata sai radist). Halvemini läks kolmel Li-2-l (vastavalt 7. kaardiväepolgust, 102. ja 325. polgust) – kõik kolm tulistas ajavahemikus kl 23.53 kuni 00.30 alla ülemleitnant Günther Bertram. Üks neist langes maha Põdrangu lähedal, teine Simuna piirkonnas, kolmas Kure asunduse juures (Vajangu vallas). Kolme pommitaja 18 meeskonnaliikmest jäi vähemalt osa ellu.

Neist vähemasti viis seejärel tabati ja kaks hukkusid tulevahetuses. Üks tabatuist, 325. polgu leitnant Pjotr Lizorkin, oli enne seda Simuna–Mustvee teel Karaski metsavahikoha juures surnuks tulistanud omakaitselase August Keskülli ja haavanud teist (mõlemad kuulusid Viru maleva 19. kompaniisse). Lizorkin elas vangistuse üle, hiljem sai temast NSV Liidus tuntud matemaatik.

Saksa poole allikates mainitakse, et pommirünnaku tagajärjel purustati Tapal 11 maja ja üks inimene hukkus. Sõjaväe kahjusid ei kinnitata. Pomme kukkus järjekordselt ka mitmele poole Virumaale, põhjustades üksikuid inimohvreid ja mõne purustatud hoone.

Kokkuvõtteks

ADD andmetel heitis 400 lennukit viie pommitusreidi (18.–19., 25., 29., 30. märts ja 8.–9. mai) ajal Tapale ligi 490 tonni pomme. Tegelikult puistati märkimisväärne osa neist navigeerimisraskuste tõttu sihtmärgist mööda, sealhulgas tegid seda arvatavasti kõik 25. märtsi reidil osalenud 58 pommitajat (74,6 tonni pomme).

ADD kaotused jäid väikeseks – viis pommitajat kokku 33 meeskonnaliikmega tulistati 100. ööhävituseskaadri 4. eskadrilli hävitajate poolt alla ja üks pommitaja tegi hävitajate kaudsel mõjul hädamaandumise. Tegelikult jäi ühest öiste hävitajate eskadrillist selgelt liiga väheks, et ADD suuremaid pommirünnakuid Eestis oluliselt takistada. Puudub ka kinnitus, et Tapa nõrk õhutõrje oleks saavutanud pommitajatesse tabamusi.

Kuidas hinnata rünnakute tulemusi võrdluses Nõukogude poole eesmärkidega? Pigem viletsateks. Teadaolevalt põhjustasid viiest pommitusreidist kolm kahjustusi raudteetaristule ja veerevkoosseisule, ent need ei olnud kuigi tõsised. Raudteeliiklus katkes kõikidel juhtudel vähem kui ööpäevaks. Saksa väejuhatust kahtlemata küll häiris ligi 230 tonni laskemoona ja lõhkeaine hävimine Tapa ladudes, kuid teisest küljest pole alust arvata, et see mõjutas suuresti rindevägede varustamist.

KASUTATUD ALLIKAD

Arhiivimaterjalid

• Väegrupi Nord dokumendid: Bundesarchiv (BArch) RH 19-III/277a, RH 19-III/624, NARA T-311/59
• Armeegrupi Narwa dokumendid: NARA T-312/1624, T-312/1627, T-312/1628, T-312/1634
• 18. armee dokumendid: BArch RH 20-18/1589, RH 20-18/1595
• Luftwaffe kindralstaabi dokumendid: BArch RL 5/1453
• Saksa mereväe dokumendid: BArch RM 45-I/220b
• Eesti Omakaitse dokumendid: Rahvusarhiiv (RA),ERA R-358/2/23 
• Eesti Julgeolekupolitsei dokumendid:RA,ERA R-55/1/5, ERA R-64/1/61
• Punaarmee kaugtegevuslennuväeüksuste dokumendid: Государственная информационная система «Память народа» (pamyat-naroda.ru)
• Punaarmee inimkaotuste aruanded (hukkunud ja teadmata kadunud): Обобщенный банк данных “Мемориал” (obd-memorial.ru)

Publitsistika

• Ojaperv, Aivar. Märts 1944: Tapa hävingu päevad ja selle mäletamine ajakirjanduses. // Virumaa Teataja. 07.03.2025
• Tohver, Andres. Helle Vahersalu elas Tapa pommitamise üle nelja aasta vanuse tüdrukuna. // Virumaa Teataja. 10.03.2024
• Tapa Muuseumi koduleht: https://www.tapamuuseum.ee/