Seitsmemäe taastamine Petseri Lõunalaagris

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 2/2025
Praegu on Eestis päevakorras kaitseväe harjutusväljade arendamine. Mõneti on huvitav, et sarnane protsess toimus Eestis ka ligi sajand tagasi, kui meie noore riigi kaitsevägi otsis alasid, kuhu rajada harjutusplatse väljaõppeks. 1920ndate teises pooles alustati sõjaväe väljaõppealade rajamist Jägalasse, Kurtnasse ning Petseri lähistele.
Riik võõrandas selleks vajalikud maa-alad eraomanikelt ja külakogukondadelt. Harjutusväljade juurde ehitati ka laagrid, mis olid vajalikud sõdurite majutamiseks ja teenindamiseks suvisel väljaõppeperioodil. Petseri laskevälja põhjapoolsele küljele, Õrsava järve kallastele, kerkis Värska Põhjalaager, ning lõunaküljele Petseri Lõunalaager. Mõlemasse laagrisse ehitati suuresti ajateenijate enda tööjõuga mitukümmend hoonet.
Petseri Lõunalaager asus Petseri raudteejaamast paari kilomeetri kaugusel, Piusa jõe ürgoru nõlval, Voropi ja Rääptsova küla maadel. Tähtsamad hooned, nagu staap, ohvitseride elamud ja kasiinod, asusid laagriala kõrgematel küngastel, kust avanes hea vaade allpool asuvatele sõdurite barakkidele.
Lõunalaagris sai suvist väljaõpet muul ajal Võrus Taara kasarmutes paiknenud 7. jalaväerügement. Oma väeosa tähistamiseks kujundati laagri idaservas asunud mäele suur valgetest kividest number seitse. Sellest tähisest pole nüüd enam midagi säilinud. Kunagine lage mägi on metsa kasvanud ja uhkest maamärgist annavad tunnistust vaid vanad fotod, mõned kirjalikud mälestused ja Seitsmemäe nimetus kaartidel.
2010. aastal „taasavastati“ Petseri Lõunalaager koos Seitsmemäega pärandkultuuri inventeerimise käigus. Metsastunud alalt otsiti üles kunagised hoonete asemed ja sõjaväelaagri tutvustamiseks rajas riigimetsa majandamise keskus (RMK) 2011. aastal Lõunalaagri matkaraja. Aasta hiljem rajati ka Laskevälja rattarada, mis ühendab Lõunalaagrit Põhjalaagriga ning tutvustab laiemalt Petseri laskevälja militaarset ajalugu.
Setomaa vald koostöös RMK, Eesti kaitseväe, SA Seto Kultuuri Fondi ja MTÜ Setomaa Turismiga on asunud taastama Seitsmemäge. Projekti peaeesmärk on Lõunalaagri rajamise sajandaks aastapäevaks (2026. a) taastada Seitsmemäe ajalooline ilme koos suure number seitsmega. Veel on plaanis rajada parkla, juurdepääsuteed, infotahvlid ja muu külastuseks vajalik taristu.
Petseri Lõunalaagris said omal ajal väljaõpet tuhanded Kagu-Eestist pärit mehed. Taastatav Seitsmemägi oleks mälestusmärk kunagisele sõjaväelaagrile, aga ka atraktiivne vaatamisväärsus turismimarsruudil Seto Külävüü. Projekti esimesele etapile on rahalise toetusega õla alla pannud Eesti sõjamuuseum ja MTÜ Piiriveere Liider.
Elavaid mälestusi Petseri Lõunalaagrist ja seal asunud Seitsmemäest arvatavasti enam leida ei õnnestu. Küll aga on neist säilinud fotomaterjale ja ka mõningaid kirjalikke mälestusi. Ehk on ka selle artikli lugejate hulgas inimesi, kelle esiisad ja sugulased on Petseri Lõunalaagris väljaõppel olnud.
Kui kellelgi on erakätes fotosid või mälestusi Lõunalaagrist ja seal asunud Seitsmemäest, siis palun kindlasti artikli autoriga ühendust võtta (tel 5300 8799; e-post [email protected]). Oodatud on ka info selle kohta, mis sai Seitsmemäest ja Lõunalaagrist teise maailmasõja pöördeliste sündmuste keerises. Fotod ja mälestused oleks väärtuslik materjal, mida kasutada Seitsmemäe juurde planeeritavatel infostendidel.
Lõunalaagri matkarada