Kunda Kaitseliidu ajaloost 2. Kunda Kaitseliit Eesti Vabariigi ajal

Vabadussõja lõppedes Kaitseliidust loobuti, sest toonane vasakpoolne valitsus ei näinud vajadust seda elus hoida. 1924. aasta 1. detsembri mäss muutis rõhuasetust ning sama aasta 17. detsembril Kaitseliit taastati.

Kaitseliidu Kunda kompanii taasasutati 25. jaanuaril 1925. Alguses allus see otse Viru maleva pealikule, alates 18. aprillist Kaitseliidu Rakvere I malevkonna pealikule. Kompaniisse kuulus 71 tegevliiget ja kaheksa toetajaliiget, enamik neist vabriku ametnikud. Ümbruskonna kompaniide laskeõppusi korraldati tihti sõjaväe lasketiirus, mis asus Kundas mere ääres. Algul toimus õppusi isegi 2–3 korda nädalas, kuid aastaga õhin vaibus, õppusi jäi järjest harvemaks ning pärast esimest tegutsemisaastat oli rivis ligi 50 meest. 

1928. aasta kevadel, Viru maleva kontrollkogunemisel Kundas nenditi, et maleva 4. (Kunda) kompanii oli eriti heas korras ja seisis oma ülesannete kõrgusel. Samal aastal seadis kompanii sisse oma 400 m laskeraja, kus sai järgmistel aastatel korraldada ümberkaudsete kompaniide laskeharjutusi ja -võistlusi. Kompanii esimeseks pealikuks oli Nikolai Lipinski.

31. märtsil 1930 oli Kunda kompaniis 57 liiget, kelle hulgas kolm II klassi laskurit. Aasta jooksul oli kompaniis toimunud kaheksa õppust 251 osavõtjaga ehk iga kaitseliitlane oli osa võtnud keskmiselt neljast õppusest. Kompanii kaitseliitlased olid osalenud ka laskeharjutustel sõjaväepüssi ja püstolkuulipildujaga. 

Üht tavapärast Kaitseliidu õppust kirjeldab 1930. aastal ajaleht Wirumaa Teataja:

Pühapäewal, 2. now. peeti ära taktikaline õppus Kunda ja Kunda-Malla kaitseliidu kompaniide wahel Malla wallamaja ümbruses. Tegewus algas hommikul wastastikkuse liikumise ja luuretegewusega, mille järele K.-Malla komp. asus kaitsepositsioonile wallamaja lähedusse, mida wallutada püüdis Kunda kompanii. Õppetegewust tuleb kõigiti kordaläinuks lugeda, nii osawõtjate arwu kui ka ülesande läbiwiimise poolest. Eritikordaläinuks lugeda, nii osawõtjate arwu kui ka ülesande läbiwiimise poolest. Eriti rahuldawalt tegutses pealetungija pool, sest päälikutega oli ülesanne ja tegewus peensusteni läbitöötatud.

15. veebruaril 1931 leidis aset Kunda kompanii ülevaatus. Sel päeval oli kompanii nimekirjas 47 meest, kellest osales 34. Malevlaste relvad olid eeskujulikus korras ning üldhinnang kompaniile hea. Kompanii headust näitas ka selle juhtliikmete autasustamine. Septembris 1931 said Kaitseliidu ülema käskkirjaga Valgeristi 3. järgu kompaniipealik Martin August Aam ja jaopealik Richard Heinrich Damberg (eestistatuna Tammet).

Kunda kompanii pealikud 1930–1935

Kompanii pealik Martin August Aam
Kompanii pealiku asetäitja Eduard Kauler
Kompanii propagandapealik Peeter Püss
Kompanii majanduspealik Richard Heinrich Damberg
Kompanii velsker Villem Eduard Oomer

I rühma pealik Johannes Veemann
II rühma pealik Leonhard Ekpass
I rühma pealiku abi Eduard Neudorf
II rühma pealiku abi Aleksander Juurmann
I jao pealik Richard Heinrich Damberg
I jao pealik Aleksander Juurmann
I jao pealiku abi Karl August Muru
I jao pealiku abi Theodor Anderson
II jao pealik Voldemar Tomasson
II jao pealik Hans Reinmann
II jao pealiku abi Theodor Justus
II jao pealiku abi Hugo Kelindemann
III jao pealik August Oru
III jao pealik Nikolai Tamberg
III jao pealiku abi Johannes Muru
III jao pealiku abi Georg Puust

Raskekuulipilduja meeskonna pealik Voldemar Pulver (Bulver)
Raskekuulipilduja meeskonna pealiku abi Voldemar Tomasson
Raskekuulipilduja meeskond Hugo Muru, Rudolf Tamm, Karl Muru, Johannes Klaamann, August Kuhlberg, Leonhard Saharov

Merirühma mootorpaadi meeskonna paadijuht Ants Pärn
Merirühma mootorpaadi meeskonna paadijuhi abi Alfred Bachblum
Merirühma mootorpaadi meeskonna signalist Harald Niinepuu
Merirühma mootorpaadi meeskonna motorist Max Kennberg

Segakoori juht Johannes Lohk
Segakoori juhi abi Juho Mardus

(Rühma- ja jaopealikud on toodud 1930. aasta seisuga, kompanii juhtkond 1932.–1933. aasta, raskekuulipilduja meeskond 1932. aasta alguse, rühmapealike abid 1933. aasta, merirühma meeskond 1934. aasta ja segakoori juhid 1935. aasta seisuga.)

Kaitseliit seltskondliku organisatsioonina

Lisaks sõjalisele üksusele tegutses Kunda Kaitseliidu kompanii ka seltskondliku organisatsioonina. Selle juhatuse kinnitas Viru maleva pealik 5. augustist 1931 järgmises koosseisus: juhatuse liikmed R. H. Damberg, Juhan Raudsepp ja A. Juurmann, kandidaadid P. Püss, V. E. Oomer ja E. Haller, revisjonikomisjoni liikmed Johannes Tölpus, R. Veinberg ja Hans Mäger, kandidaadid H. Reinmann (eestistatuna Reimann), N. Tamberg ja T. Justus.

10. juunil 1932 kinnitati Kaitseliidu Kunda kompanii juhatuse liikmeteks P. Püss, J. Raudsepp ja R. H. Damberg, juhatuse liikme kandidaatideks A. Juurmann ja H. Mäger; revisjonikomisjoni liikmeteks J. Tölpus, Georg Puust ja August Tölpus ning revisjonikomisjoni liikme kandidaatideks H. Reinmann ja August Sepp.

11. novembril 1933 tähistas Kunda Kaitseliit pidulikult Kaitseliidu loomise 15. aastapäeva. Selle puhul pidas kirikus vaimuliku talituse Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Bruno Ederberg. Jumalateenistusel laulis Rahvaraamatukogu Seltsi laulukoor. Pärast jumalateenistust koguneti Kunda Ametnikkude Klubi saali ühisele pidusöögile, kus „wanad kaitseliidu weteraanid tuletasid ühiselt meelde möödunud aegu“.

1936. ja 1938. aastal oli kompanii pealikuks endiselt vabriku laborant M. A. Aam ning juhatuse liikmeteks pealiku asetäitja A. Juurmaa (enne eestistamist Juurmann), sekretär J. Raudsepp, laekur Ants (enne eestistamist Hans) Pärn ja majanduspealik R. H. Tammet. Revisjonikomisjoni kuulusid konstaabel Johannes Püvi, J. Tölpus ja R. Tamm. 1936. aastal kuulus kompaniisse 77 kaitseliitlast ja kaheksa toetajaliiget, merirühmas oli 23 meest ning ratsajaos viis meest.

1. aprillist 1940 astus kompaniisse Kunda koguduse uus õpetaja Voldemar Takel, kes nimetati üksiti kompanii propagandapealikuks.

Kunda kompanii merirühm

Kuna Eesti Vabariigil oli merepiiri oluliselt rohkem kui maapiiri, moodustati 1933. aastal kõigis mereäärsetes piirkondades merekaitseliidu rühmad. 1933. aasta sügisel kutsuti ka Kundas kokku kõik mereväes teeninud mehed, kes panid aluse merirühmale. Viru maleva meriüksused jagati kahte – Kunda ja Toila – rajooni. Viru maleva mereüksuste ja ühtlasi Kunda rajooni pealikuks määrati mereväe reservleitnant K. Jõgis. Merirühmade väljaõppes pandi rõhku navigatsioonile, meremiinide veeskamisele ja traalimisele ning meresidele.

16. juunil 1935 korraldas Kunda merekaitseliit Virumaa merirühmadele Kunda lahel sõudevõistluse. Distantsi 1,5 meremiili võitis Võsu merirühma sõudemeeskond ajaga 12,37 minutit, Kunda ja Aa sõudemeeskonnad jagasid teist ja kolmandat kohta.

1935. aasta kevadeks oli merirühm paarikümneliikmeline. Mehed oli saanud vormirõivad, enamasti Ühiskaupluse toetusel. Esimestel aastatel, mil merirühmal oma paati polnud, said nad õppusteks kasutada piirivalve ja Kunda metsaülema Eduard Tarikase mootorpaati. Oma esimese paadi soetas merirühm 18. septembril 1936, mil Kunda tolliinspektor ostis tuntud Virumaa piiritusekuningalt Elmar Sarvelt konfiskeeritud suure mootorpaadi. Alus – 11,3 m pikk ja 2,7 m lai – oli ehitatud 1931. aastal ning varustatud Soome vabrikus Benta valmistatud kuuesilindrilise ja 70 hj võimsusega mootoriga, millega sai arendada kiirust 15–16 sõlme (u 30 km/h). Paat oli ainult viis aastat vana, heas korras ja vähe kasutatud, sest oli tihti piirituseveolt tabatuna aresti all seisnud. 1200 kroonile hinnatud paadi alghinnaks oli 500 krooni ning merirühm omandas selle 530 krooniga. Merirühm plaanis varustada paadi suurtüki ja kuulipildujaga ning panna sellele masti. Raha paadi ostuks hangiti annetustest ja pidude korraldamisest. Suuremad annetajad olid Kunda Ühiskauplus 100 krooni ja A. Einmann 50 krooniga. Oksjoni vastu tundsid huvi ka mitmed eraisikud ja tuntud salapiiritusevedajad, kuid need loobusid – ilmselt patriootlike tunnete ajel – merirühma kasuks oksjonil osalemisest. Ajalehe Wirumaa Teataja ajakirjaniku andmeil polnud Kunda merirühma paat üks võimsamaid mitte ainult Virumaal, vaid võimalik, et terves Eestis. 1937. aastaks oli merirühmas juba neli paatkonda.

2. veebruarist 1936 kinnitati kompanii õppepealikuks Valdo Saarmaa. Hiljemalt 1936. aastast tegutses kompanii koosseisus ka ratsajagu.

Kunda kompanii merirühma koosseis 1937. aasta alguses
Merirühma pealik
Jakob Richard Raag

1. paadi pealik
   Max Kennberg
2. paadi pealik
   Herbert Juntson
3. paadi pealik
   Aleksander Ong
4. paadi pealik
   Juho Mardus
   Paadipealike abid
   Kurt Juntson, Karl Voip, Aleksander Braun
   Motoristid
   Mihkel Kirves, Mihail Katko, Herman Karu ja Hans Pärn
   Signalistid
   Leonid Johannov ja Felix Saarmaa
   Sideposti vanem
   Ruudo (enne eestist Rudolf) Tamm
   Sideposti vanema abi
   Johannes Lohk

Laskespordiklubi Kunda osakond
Kaitseliit tegeles järjepidevalt ka laskeharjutustega ning aprillis 1936 asutati III õppepiirkonna laskespordiklubi Kunda osakond, mille pealikuks kinnitati Viru maleva instruktor leitnant Georg Sooden, pealiku abiks tehnilisel alal A. Juurmann ja majandusalal J. Püvi, sõjapüssiringi vanemaks V. E. Oomer, väikesekaliibrilise püssi ringi vanemaks R. Pehka ning püstoliringi vanemaks J. Lohk. 1937. aastaks oli kompanii jõudnud tasemele, kus seal ei olnud enam ühtegi nõrka laskurit. Kompanii 77 kaitseliitlasest lasksid kolm eeskujulikult, 54 hästi ja 20 rahuldavalt. Nõrku laskureid polnud kompaniis ka hiljem.
1935. aastal võitis Kunda kompanii Viru maleva üksuste vahelisel laskevõistlusel esikoha ning sai autasuks maleva staabi rändauhinna – suure hõbekarika. Karikavõitu tähistati koosviibimisega rahvamajas: „Karikas, mis on üsna mahukas täideti alewiwanema hra Eenmaa poolt „walgega“ ning lasti käia käest kätte“. 1936. aastal kaotati karikas õige napilt Simuna kompaniile ning Wirumaa Teataja ajakirjaniku väitel valati enne selle üleandmist karika juures „karikapisaraid“. 1938. aastal sai kompanii karika taas enda valdusse.

Naiskodukaitse
13. juulil 1930 otsustasid 16 Kunda naistegelast Rahvaraamatukogu seltsi saalis peetud koosolekul asutada Naiskodukaitse ja valisid sellele juhatuse. 30. juulil kinnitaski Kaitseliidu ülem Naiskodukaitse Kunda jaoskonna asutamise ja selle juhatuse koosseisus: esinaine Leonella Kasemets, sekretär Olga Püvi, abiesinaine Olga Vichmann (eestistatuna Vihmar), laekahoidja Alma Sakkart ja abisekretär Marie Raudsepp. Lisaks neile andsid 7. septembril 1930 vande ka Alma Tölpus, Aurelie Leontine Muru, Martha Püss, Ella Lemendik, Merceda Kangert, Olga Dadonov (Urbe), Olga Damberg (Tammet), Helga Kamarik, Hilda Schellbach, Anette Puust, Liisi Lemendik, Lydia-Salme Juurmann, Tyyne Eichfuss, Salme Nurme, Agnes Ruus, Marta Roobere ja Helene Mäger ning toetajaliige Elviine Leetsmann (sünd Ong, pärast eestistatuna Leetmaa). Hiljem võeti naiskodukaitsjateks Alma Püss, Helene Püss, Valentine Kleeba (abielus Schmidt), Johanna Oomer, Anna Pauline Tambik (abielus Aam), Helene Speek, Helmiire Ong, Alide Steinberg, Helmi Vende, Pauline Toom, Ilse Ankrovits, Elsa Karafin, Salme Veelmann, Anna Klement, Ekaterina Antonov, Nadeschda Reiter, Klaara Vändrik, Elisabeth Tölpus, Haide Niinepuu, Senta Vosbert, Marie Sillert, Salme Masing, Rosalie Lassur, Lisette Sarapik, Helvi Lassi, Ella Tiivas, Lydia Rebane, Elisabeth Nõgeste, Edith Rohtla, Elsa Otu, Ella Masing, Aala Kaar, Aliide Kaasik ja Aino Sinilepp.

24. veebruaril 1936 annetati Naiskodukaitse teenetemärgid A. P. Aamile, A. Puustile, A. Sakkartile, O. Püvile ja M. Püssile, 1937. aastal S. P. Nurmele, H. Speekile ja J. Oomerile, 1938. aastal O. Urbele ja H. Mägerile, 1940. aastal H. Schelbachile.

1938. aastal tegutses vastloodud Kunda linnas 38-liikmeline Naiskodukaitse jaoskond, mille juhatusse kuulusid esinaine O. Tammet, tema abi S. Masing, sekretär A. P. Aam, laekur M. Raudsepp ja ametita liige L. Sarapik.

Naiskodukaitsjad korraldasid käsitööõhtuid, mille ajal valmistatud esemeid kasutati loteriide läbiviimisel auhindadena ja korraldasid toiduvalmistamise ja kodumajanduskursusi, toitlustasid vajadusel kaitseliitlasi, aga ka muid organisatsioone. Nii valmistasid nad näiteks pidulaua koolimaja sisseõnnistamise puhul. Pidulaua korraldamise oskuste täiustamiseks õpiti 1938. aasta novembris näiteks külmlaua toitude valmistamist:

Laupäewal, 12. skp. lõppesid Kunda naiskodukaitse jaoskonna liikmeile sama jaoskonna poolt korraldatud lühiajalised külmtoitude walmistamise kursused. Kursusest wõttis osa 22naiskodukaitsjat, kes 4 päewa järjestikku töötasid köögis kella 16 kuni 22 õhtul. Kursusi juhatas maanaiste keskseltsist prl. Waike Reimaa.

Lisaks majanduslikele ja toiduvalmistamisega seotud kursustele korraldati ka sanitaar- ja esmaabikursusi.

Kuni 1938. aastani korraldas naiskodukaitse kaks kursust ja 15 toitlustamist, viis läbi kaheksa pidu, seitse loteriid, 60 einelauda, viis propagandaüritust ja neli muud ettevõtmist. Ajavahemikus 13. juuli 1930 kuni 1. aprill 1937 oli jaoskonna rahaline käive 4410,25 krooni.

Üheks naiskodukaitsjate traditsiooniliseks ettevõtmiseks organisatsiooni asutamisest alates oli vabrikuvalitsuse toetusel jõulupuu korraldamine asula leskedele ja vaeslastele. Tavaliselt oli kavas vaimulik talitus, jõulupuu jõuluvanaga ja teelaud. Samamoodi nagu naisleskedele, korraldas Naiskodukaitse koos vabrikuvalitsusega jõuluõhtuid ka vabriku meesleskedele, vanapoistele ja vaeslastest poissmeestele.

Kaitseliidu likvideerimine

14. juunil 1940 alustas NSV Liit Eesti Vabariigi õhu- ja mereblokaadi ning esitas 16. juunil 1940 kell 14.30 Eesti Vabariigile ultimaatumi, milles nõudis täiendava Nõukogude väekontingendi riiki lubamist ja uue valitsuse moodustamist. Nähes vastupanu mõttetust, võttis valitsus ultimaatumi vastu ning seejärel okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi.

17. juunil 1940 kell 5 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid 6 laskurdiviisi, üks tankibrigaad, lennuväe ning mereväe üksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000ni. 18. juunil 1940 võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid.

18. juunil 1940 andis sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner välja määruse, millega kohustas kõiki eraisikuid ära andma nende käsutuses olevad tulirelvad hiljemalt 19. juunil kella 15ks. Korraldus puudutas ka kaitseliitlastele välja antud relvi. Kuna Kunda Kaitseliidu üksikkompaniil olnud väga korralik raamatupidamine ja asjaajamine, olid kõik nende relvad arvel ning anti viimseni ära. Kõrvale olevat pandud ainult kaks väikesekaliibrilist sportpüssi, kuid needki antud lõpuks piirivalvuritele.

Nagu selgus aga EK(b)P Kunda komitee sekretäri Bernhard Tinnuri ettekandest EK(b)P Keskkomiteele 28. oktoobrist 1940, leidsid töölised kivitegemise kuurist maa sisse kaevatuna sõjamoona lao 243 püssipadruni ja 290 püstolipadruniga. Käesolev näitab, et vastased on ennast varustanud, kuna nad pole kõiki sõjamoona üle andnud kaitseliitu. On veel ilme, et vähemalt üks automaatpüss on ära andmata, mis selgub nende suusõnalisel ülekuulamisel. On alustatud valju juurdlusega ja on kindlasti loota, et me nad tabame, need peidetud terroristid.

Kaitseliidu lõplik likvideerimine toimus 27. juunil 1940 välja antud president Konstantin Pätsi seadlusega, millega lõpetati Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide – Kundas tegutses neist ainult Naiskodukaitse – tegevus alates 28. juunist 1940. Kaitseliidu varad anti üle Eestimaa Kommunistlikule Parteile.

Lisaks Kaitseliidu kui organisatsiooni hävitamisele võeti ette ka Kaitseliidus ja Naiskodukaitses osalenud inimesed. 14. juunil 1941 küüditati Kundast 20 täiskasvanud meest ja 21 naist ning arreteeriti veel 16 meest, kellest vähemalt pooled – 18 meest – olid valdavalt olnud Kunda kompanii juhtivad tegelased: Martin August Aam, Theodor Anderson, Kurt Juntson, Aleksander Voldemar Juurmaa, Artur Kala, August Voldemar Leetmaa, Karl August Muru, Nikolai Nurme, Heinar (Einar) Oidermaa, Villem Eduard Oomer, Ants Pärn, Adolf Püss, Jakob Richard Raag, Juhan Raudsepp, Johannes Püvi, Nikolai Tammest, Richard Treier, Robert Vilepill.

Naiskodukaitsjaid oli küüditatute hulgas vähemalt seitse: Anna Pauline Aam, Elviine Leetmaa, Salme Pauline Nurme, Aurelie Leontine Muru, Johanna Oomer, Marie Raudsepp, Julie Katarina Uusvell.