Karl Kivi – ühe kaitseliitlasest metsamehe elutee

Lõppenud aasta 1. detsembril möödus 120 aastat ühe tööka ja haritud ning vahva ja vapra Eesti mehepoja sünnist. Kuna tegemist oli Kaitseliidu aktiivse liikmega, väärib mehe elu- ja käekäik meenutamist.

1905. aasta 1. detsembril sündis Kawilda (Puhja) vallas Saarekülas Peebo (Peebu) talu peremehe Johan ja perenaise Ann Kiwwi perre neljas laps, kellele pandi nimeks Karl. Natuke rohkem kui kuu aega hiljem ristiti ta EELK Puhja kirikus.¹

Perekonna mälestuste kohaselt alustas Karl Kivi hariduse omandamist Kavilda valla Tarvoja koolis. 1920. aasta augustikuust õppis ta Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumis, mille reaalharu kursuse lõpetas 1925. aasta 12. juunil. Lõputunnistuse kohaselt olid noormehe elukombed head ning sealt võib lugeda: „Peale selle õppis ta vabatahtlikuna usuõpetust hääde ja vene keelt rahuldavate tagajärgedega.“²

Gümnaasiumi lõpetamine andis talle õiguse astuda ilma eksamita ülikooli ja teistesse kõrgematesse õppeasutustesse, kui viimaste kohta ei maksnud erimäärused.

Kõrgharidustee ja ajateenistus

31. augustil 1925 edastaski Karl Kivi Tartu Ülikooli rektorile palve võtta end vastu metsateaduskonna üliõpilaseks. Rektor Ulrich Karell viseeris palve (märkusega „ladina keelt ei ole“) 7. septembril 1925³ ja Karl Kivi võeti vastu üliõpilaseks matriklinumbriga 6947⁴.

Aasta hiljem tuli Karl Kivile kutse kaitseväeteenistusse, ent kui selgus, et ta on üliõpilane, andis Tartu maakonna rahvaväe komisjon talle 21. septembril 1926 ajapikendust kuni TÜ põllumajandusteaduskonna lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 15. märtsini 1932.⁵

13. mail 1929 teatas Tartu kaitseväeringkonna ülem Tartu Ülikooli valitsusele, et Karl Kivile kuni 1932. aasta jaanuarikuu kutseni antud ajapikendus on maksvaks jäetud.⁶

8. mail 1930 väljastas TÜ sekretariaat üliõpilase palvel talle kaitseväeringkonna ülemale esitamiseks teatise selle kohta, et K. Kivi on TÜ metsaosakonna üliõpilane.⁷

Üliõpilase Karl Kivi isikliku toimiku osast „Teated ja muudatused kaitseväe kohustuste kohta“ nähtub, et III järgu reservväelane (31.10.1927) Karl Kivi on võetud alalisse kaitseväkke sundaega teenima riviteenistusse kõlbulikuna 9. mail 1930. a. ja määratud Ratsa rügementi 25. juunil 1930. a. (Tartu kaitseväeringkonna ülema kanne). Ratsarügemendi ülema kannetest võib lugeda, et K. Kivi teenib alalises kaitseväes Ratsarügemendi ajateenijana sundaega ja Reamehe auastmes 01. sept. 1930. a.⁸

7. septembril 1930 edastas Kivi TÜ valitsusele palve end kaitseväe teenistusse astumise puhul üheks aastaks ülikoolist lahkunuks lugeda.⁹ Karl Kivi eksmatrikuleeriti ülikoolist 9. septembril 1930 ja ta jätkas aktiivset teenistust kaitseväes. 1. novembril 1930 omistati talle kaprali auaste. 10. juunil 1931 lõpetas Kivi noorem-allohvitseri auastmes Sõjakooli aspirantide klassi jalaväe alal. Tema toimikust nähtub, et Karl Kivi on alalises kaitseväes sundaja ärateenimise järele Ratsarügemendist käsutusväkke üle viidud liik Nr 14^b alla kuuluvana 24. juulil 1931. a. Käsutusväes kuni 1. novembrini 1935. a. Reservväes 1. järgus kuni 1. jaanuar 1951. a. ja Maakaitseväes 1. järgus kuni 1. jaanuar 1961. a. (rügemendi ülema allkirjaga dokument 23. juulist 1931).⁸

Paar päeva pärast edukat kaitseväeteenistust, 25. juulil 1931 kirjutas K. Kivi TÜ valitsusele palve end põllumajandus teaduskonna metsaasjandus osakonna üliõpilaseks vastu võtta, et võimaldada kaitseväe teenistuse tõttu pooleli jäänud õppimise jätkamist. Rektor Johan Kõpp viseeris palve¹⁰ ja 15. novembril 1931 immatrikuleeriti Karl Kivi uuesti üliõpilaseks.

Metsnikust kaitseliitlane

Siinkirjutajale on teadmata põhjus, miks Karl Kivi 11. oktoobril 1932 taas ülikoolist lahkus. Väidetavalt loeti ta ülikooli lõpetanuks ajutise tunnistusega („Mälestame metsandustöötajaid“, Sõnumileht, 22. aprill 1996). Küll aga on teada, et õpitud erialal asus ta teenistusse Riigimaade ja Metsade Valitsuses. Kas toonasel Tartumaal asuv Torma metskond sai Kivile kohe esimeseks teenistuskohaks, seda siinkirjutaja kahjuks ei tea, kuid igatahes töötas ta Torma riigimõisa endises härrastemajas metsnikuna aastatel 1934–1935.

Sinnaendisesse härrastemajja olid koondunud mitmed põllumeestele kasulikud nõuandjad. Nii wõtab seal wastu igal teisipäewäl põllutõõkoja maatulunduse konsulent. Samaks päewaks peale talwist waheaega sõidab sinna ka Eesti maapanga esitaja Tartust, kes annab tormilisi juhatusi asjaajamises Tallinnas asuwa Eesti maapangaga. Samas asub weel karjakontrollassistent, Torma jaoskonna arst ja metsnik. (Kaja, 27. aprill 1934).

Ajaleht Waba Maa annab 13. veebruaril 1935 teada: Mustwees warastati propse. Torma metskonna metsnik Karl Kiwi teatas politseile, et Mustwee jaama juurest laoplatsilt on warastatud 6 ruummeetrit propse, mis kuulusid riigile. Metsnik kahtlustab warguses üht Mustwee elanikku.

Paar kuud hiljem kirjutab Waba Maa: Metsameeste wahetus Woltwetis. Woltweti abimetsaülem Oswald Grüner paigutati ümber Sagedi metskonda metsaülema k. t. Woltweti uueks abimetsaülemaks tuli Torma metsnik Kiwi. (Waba Maa Pärnu väljaanne, 15. mai 1935).

Voltveti abimetsaülemana töötas Karl Kivi aastatel 1935–1938, misjärel viidi ta üle Harjumaale Kloostri metsaülemaks.

Ajaleht Uus Eesti. Pärnu Uudised annab 1938. aasta 19. mai numbris teada, et riigimaade ja metsade ameti direktori käsukirjaga on ümberpaigutatud senine Woltweti metskonna abimetsaülem K. Kiwi Kloostri metsaülemaks Harjumaale, arwates 1. juunist. Kloostri vald nimetati 1938. aastal Padise vallaks.

Karl Kivi Kloostri metsaülemana töötamise ajast on teada, et ta oli Kloostri metskonna kaitseliidu rühma liige (juht?) ning kuulus 1939. aasta maist Kaldmäe Veeühingu (eelarve 2785 krooni) juhatusse Läänemaal (Lääne Elu, 26. mai 1939).

Kloostri metsaülem oli Karl Kivi kuni 14. juunini 1941, mil ta küüditamisel arreteeriti ning lahutati lõplikult oma abikaasast Eleonorest (4.09.1918–23.10.2010) ja 7kuusest tütrest Mallest (s 9.11.1940), kes küüditati (vt ka Kultuur ja Elu 2, 2018).

Pärast teist maailmasõda selgus, et Karl Kivi oli 18. augustil 1942 Venemaal GULAGi Vosturallagi koosseisu kuuluvas Sosva vangilaagris (tegutses 5. veebruarist 1938–1960) hukatud. Metsaametnike küüditamiseks või arreteerimiseks põhjust leida polnud võõrvõimul raske, sest Eesti Vabariigi metsaametkond oli üks riigitruumaid. Pealegi oli metskondades kaitseliidu rühmi. Metsaametkonnast langes küüditamise ohvriks esijoones hea haridusega, kogenud ja patriootlikult meelestatud metsandusjuhte, eriti metsaülemaid.

Lisateave 1

Karl Kivi lähikondlaste saatusest

Karl Kivi isa Suure-Peebo talu peremees Juhan Kivi sündis 21.08.1863 ja suri 21.09.1943, ema Ann (neiuna Juudas) sündis 22.02.1875 ja suri 12.10.1951. Karl Kivil oli kolm venda ja kolm õde.

Vendadest vanim Gustav (1895–1917) ning Karlile järgnenud Alfred (15.09.1907–1919) olid surnud Karli eluajal. Noorem vend Ants (s 25.08.1910), Peebo talu noorperemees, hukkus (lasti maha) 1946. aasta suvel Emajõel hävituspataljoni Puhja valla rühma võitleja Juhan Jahti käe läbi. Ants Kivi laip saadi hulk aega hiljem kätte Emajõest Tähtvere valla piirides, surmadaatumiks märgiti 23.07.1946.

Vanemate õdede Hilda Järve (27.04.1876 Saareküla – 10.06.1960 Kanada) ja Liisa Juuli (21.08.1904 – 1980 Austraalia) perekondadel õnnestus maailmasõja keerises enne punahordide uut tulekut Eestist lahkuda. Noorem õde, pallaslane Aino Noor (1.09.1911–7.03.1988) oli sunnitud jääma Eestisse.

Karl Kivi vanemad ja noorem vend koos oma kaasaga ning pesamuna Aino on maetud perekonnaplatsile Puhja kalmistul.

Lisateave 2:

Mitte mingi väike kohake

Karl Kivi sünnikoht Peebu talu polnud mingi väike talukoht. Talul oli maad (1939. aasta talundilehe andmetel) ainuomandi alusel 65,8 ha, millest põllumaad 15,8 ha, kultuurheinamaad 1,5 ha, looduslikku rohumaad 5,1 ha, kultuurkarjamaad 3,7 ha, looduslikku karjamaad 7,2 ha ja muud maad 32,5 ha.

Talus kasvatati tali- ja suvirukist ning tali- ja suvinisu, otra, kaera (kõige rohkem) ja segavilja, samuti kartulit ning juur- ja köögivilja. Köögiviljadest kasvas söögikapsas 75, sigur 8, kurk 60, sibul 10 ja söögiporgand 40 ruutmeetril ning tomatitaimi oli 25.

Puuviljaaed ühes marjapõõsastega laius 0,2 hektaril. Seal kasvas 19 õunapuud (suvisortidest 5, sügissortidest 2 ja talisortidest 7), 5 kirsipuud, 35 karusmarjapõõsast, 45 mustsõstrapõõsast ja 12 punasesõstrapõõsast. Vaarikad kasvasid 122 ja maasikad 12 ruutmeetril.

Talus oli 4 hobust, 13 veist (12 lehma ja 1 pull), 3 siga, 5 lammast, 49 kana ja 1 kukk ning 1 mesilaspere. Algselt oli talu olnud veelgi suurem, aga et vältida noorema poja sõtta saatmist tsaari kulli all oli Johani vanaisa jaganud talu kaheks osaks – Suure-Peebo ja Väike-Peebo. Eeltoodust nähtub, et kuna talurahval oli tööd kuhjaga, ei pääsenud sellest ka Suure-Peebo Karl.

Viited

¹Sündimise ja ristimise tunnistus.

²Gümnaasiumi lõputunnistuse ärakiri.

³Palve ülikoolile, 31.08.1925.

⁴K. Kivi isiklik toimik.

⁵Tartu maakonna rahvaväe tunnistus nr 20.

⁶Tartu Kaitseväeringkonna ülema teatis, 13.05.1929.

⁷TÜ sekretariaadi teatis.

⁸Teated ja muudatused kaitseväekohustuste kohta.

⁹Palve ülikoolile, 7.09.1930.

¹⁰Palve ülikoolile, 25.07.1931.