Märjamaa malevkond kaitseb oma kodu, peret ja kodumaad!

Märjamaa malevkond on Kaitseliidu Rapla maleva üksus, mis tegutseb peamiselt Rapla maakonnas Märjamaa vallas.

Malevkonna eluolu tutvustab Kaitse Kodu! lugejatele lähemalt Märjamaa malevkonna pealik leitnant reservis Rene Kokk.

Palun selgita uuele liikmele kolme lausega, mis on Märjamaa malevkond?

„Märjamaa malevkond on Kaitseliidu Rapla maleva üksus, mille loomise lugu ulatub 1925. aastasse. Koostöös Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega moodustab malevkond vabatahtlike kogukonna, kus mehed ja naised, poisid ja tüdrukud on valmis panustama oma aega väljaõppesse ja tegevustesse, mille kaudu tagame, et meie tulevased põlvkonnad saaksid elada vabas ja eestikeelses Eestis.

Meie võimalikule uuele liikmele ütlen, et Kaitseliit on rohkem kui organisatsioon, see on elustiil ja isamaaline kohustus, mis ühendab sind esivanemate panusega meie omariiklusesse ja Vabadussõja vaimuga ning annab sulle eesmärgi ja kindlustunde, et Eesti ei allu võõrale vaenulikule tahtele.“

Miks peaks vastane Märjamaa malevkonda kartma?

„Kartma ei pea meid keegi, kes tuleb külla heade kavatsustega.

Kartma peavad aga need, kel on vaenulikud kavatsused meie kogukonna ja Eesti riigi suhtes. Malevkonna liikmed tunnevad oma kodukanti. Tunneme oma metsaalasid, põlde ja teid paremini kui keegi teine, see on meie kogukonna elamispaik. Märjamaa kandi inimesed on põlvkondade kaupa kandnud oma südames leeki vastu seista anastajatele. See on sama vaim, mis okupatsiooni ajal sundis mehi metsa minema. Meie Vigala kandi metsavennad on kuulsad.

Kaitseliitlased ei ole lihtsalt sõdurid. Me oleme kaitsjad, kes kaitsevad oma kodu, oma perekonda ja oma maad. Ühtsus, füüsiline valmisolek ja moraalne arusaam, et meil on ainult üks, eestlaste kodumaa, meie Eesti, teevad meist ohtliku vastase igale vallutusmõtteid mõlgutavale vaenlasele.“

Kui Märjamaa malevkond oleks militaarmasin, siis mis see oleks ja miks?

„Kui Märjamaa malevkond oleks militaarmasin, oleks ta ajaloost kaasa saanud mitmeid olulisi võimeid. Me oleksime nagu hästi kaitstud soomusrong tänapäevaste uuendustega, millel on vabadus toimetada ilma, et rööpad meid piiraks. Oli ju ka soomusrong omal ajal riigikaitses innovaatiline lahendus. Meil on võimed sidetegevuste planeerimise ning drooniluure ja droonitõrje valdkonnas, oleme väike, vastupidav, maastikule hästi sobituv ning kaitsetahtega täidetud masin, millel on kõigi militaarmasinate parimad omadused. Me ei oleks hiiglaslik ja kallis imemasin, vaid sitke, kohalik ja nutikas masin, mis lööb ootamatult, ei tagane kergesti ning kasutab ära iga meetri oma maast vaenlasele vastupanu osutamiseks.

Oleme nagu Eesti rahvas  – me ei ole suurimad ega rikkaimad, kuid meie kaitsetahe, nutikus ja visadus on meid rahvana püsima jätnud ning teeb seda ka tulevikus!“

Kirjelda palun keskmist Märjamaa malevkonna võitlejat. Kes ta on ja millega tegeleb?

„Keskmine Märjamaa malevkonna võitleja on 35–60aastane Eesti mees, talupidaja, ettevõtja, ehitaja, riigiametnik või metsamees ehk läbilõige Eesti ühiskonnast. Ta on pereisa, kes kasvatab oma lapsi armastusega Eesti riigi, eesti keele ja kultuuri vastu. Oluline osa tema nädalavahetustest on seotud Kaitseliidu ettevõtmistega, olgu nendeks õppused, koolitused või kogukonna aitamine. Meie kandi malevlased on tihti ka aktiivsed jahimehed, mis annab neile piirkonna tundmisel eelise.“

Mida Märjamaa malevkonda kuuluv võitleja kunagi teha ei tohi?

„Nagu iga eestimaalane, ei tohi ka ükski malevkonda kuuluv võitleja reeta oma kaaslasi ega kodumaad, levitada lootusetust ega alluda vaenlase propagandale. Ei tohi kunagi unustada, et meie esmane kohus on kaitsta oma perekonda ja Eesti riiki. Kindlasti ei tohi häbeneda oma isamaalisust ning traditsioone, mis meie omariiklust hoiavad!“

Ja mida ta kindlasti tegema peab?

„Kindlasti peab regulaarselt osalema erinevatel väljaõppeüritustel, reservõppekogunemistel. Hoidma oma keha ja vaimu värske, olema õpihimuline ning täiendama oma teadmisi. Kaitseliidu liikmel peaks olema teadmisi Eesti ajaloost, mida noorematega jagada. Ta peaks olema inimene, kes on kogukonnas eeskujuks ning hoiab au sees meie esivanemate pärandit.

Kõigile Kaitseliidu liikmetele soovin südamele panna, et olles küll vabatahtlik, on sul ka kohustused. Vabatahtlikkus pole see, et täna panustan, homme mitte. Teised on sinuga arvestanud ja info vahetamine üritustel osalemise või mitteosalemise kohta on ülematele planeerimisprotsessis ülimalt vajalik.

Ja kõige olulisem – peame iga päev meeles pidama, et vabadus ei ole lihtsalt kingitus, vaid igapäevane võitlus ja vastutus, mille nimel on toonud ohvreid meie esivanemad, kes selle ainulaadse võimaluse elada vabas Eestis meile on hoidmiseks andnud.“

Mille üle üks Märjamaa malevkonna kaitseliitlane kõige uhkem võib olla ja miks?

„Selle üle, et ta on osa Eesti omariiklusest, katkematust ahelast, mis on meid toonud Vabadussõjast läbi okupatsiooni ja taasiseseisvumise tänapäevani. Selle üle, et iga kaitseliitlase panus riigikaitsesse kindlustab, et Eesti jääb eestlaste maaks ja tema lapsed ei pea kunagi häbenema oma keelt, kultuuri ega lippu.

Uhked saame olla oma erinevate üksuste liikmete üle – lihtsate, ausate Eesti meeste ja naiste üle, kes on leidnud oma rolli riigikaitses. See uhkus tuleb teadmisest, et kui vaja, oleme ühiselt valmis ennast kaitsma ning meie ohver ei ole asjatu. See on uhkus Eesti pärandi ja tuleviku üle.

Sellel aastal on põhjus uhkust tunda ka selle üle, et võidupüha paraad toimub meie oma maakonnakeskuses Raplas, kus osalevad ka meie enda Rapla maleva kaitseliitlased.“

Kes on Märjamaa malevkonna peamised koostööpartnerid ja milles see koostöö seisneb?

„Malevkond eksisteerib suuresti meie oma kogukonna liikmete toel, kes ise kuuluvad ka Kaitseliidu erinevatesse struktuuriüksustesse. Tähtis koostööpartnerite grupp on kohalikud ettevõtjad, ilma nende toeta on malevkonnal väga keeruline efektiivselt tegutseda. Headeks partneriteks on meile Märjamaa vallavalitsus, koolid, päästeamet, politsei, Kaitsevägi ning loomulikult meie piirinaabritest Kaitseliidu malevkonnad. Koostöö seisneb juba aastaid ühiste õppuste läbiviimises, kriisivalmiduse tõstmises, ühiskondlike ürituste korraldamises.

Kohaliku vallaga koostöös hoiame valmisolekut reageerida võimalikele kriisidele, omavalitsus on ka väga oluline partner meile ürituste korraldamiseks ruumide leidmisel.

Eraldi tahan esile tuua Märjamaa Jahi- ja Kalameeste Seltsi, kes on pakkunud meile oma ruumide kasutamise võimalust ning kellega oleme teinud koostööd ka väljaõppe valdkonnas.“

Millised on Märjamaa malevkonna lähimate aastate suurimad väljakutsed?

„Kogu Kaitseliidu üks suuremaid väljakutseid lähiaastate vaates on leida tegevused ja motivatsioonivõimalused, mis aitavad tuua organisatsioonile uusi liikmeid. Konkureerime paljude digiajastu pakutavate võimalustega, kus paljud eelistavad ekraani tegevustele looduses või koos sõpruskonnaga riigikaitsesse panustamisele. Samuti on vaja anda olemasolevatele Kaitseliidu liikmetele uusi teadmisi, et suurendada oma valmisolekut ja vastupanuvõimet hübriidsõjas.“

Kui kellelgi nüüd selline mõte tuleb, siis miks peaks ta Märjamaa malevkonnaga liituma?

„Olen kindel, et jätkuvalt leidub inimesi, kes soovivad liituda Kaitseliiduga, peame nad vaid üles leidma. Kui mõte liituda juba peas keerleb, siis peaks seda kindlasti ka tegema, sest olla osa omariikluse kaitsest on auasi.

Aeg-ajalt võib jääda mulje, et riigikaitse tähendab taktikalisi tegevusi maastikul, relv käes. Tegelikult on Kaitseliidus palju erialasid ja tegevusi, milles inimesed saavad kasulikud olla omaenda võimete ja oskustega. Meil vajame tublisid inimesi paljudele ametikohtadele toitlustajatest, logistikutest, meedikutest kuni staabiassistentideni välja.

Malevkonnaga liitudes saad sa osa millestki suuremast kui lihtsalt organisatsiooni kuulumine – sa saad uued tuttavad, kes jagavad ühist eesmärki olla valmis kaitsma Eesti riiki. Kaitseliit koolitab oma liikmeskonda pidevalt, siinkohal tänusõnad Kaitseliidu koolile selle töö eest! Ja meie koolitused ei ole ainult sõjalised, vaid annavad oskusi ja teadmisi ka tavaelus paremini hakkama saamiseks, näiteks meditsiini, IT-teadlikkuse, juhtimisoskuste või meeskonnatöö juhtimise kursused.

Üks keerulisemaid vaimseid väljakutseid inimesele on teadmatus, mida teha ühes või teises olukorras. Just parema olukorrateadlikkuse ning teadmise, et saad teha midagi olulist oma rahva tuleviku heaks, toovad uued liitujad tihti põhjusteks, miks Kaitseliiduga ühineti.

Vähetähtis ei ole ka meie lastele antav kindlustunne, et nende isa ja ema ei ole vaid tublid töö- ja äriinimesed, vaid on valmis ja välja õppinud ka oma kodumaad kaitsma. 

Kaitseliitu kuulumine on investeering Eesti riigikaitsesse. Kui tunned kutset, tule meiega – Märjamaa malevkond ootab endaga liituma aktiivseid mehi ja naisi, kes on valmis panustama meie riigikaitsesse.“