Kaitseliitlased võitsid praktilise laskmise sileraudse püssi maailmameistrivõistlustel võistkondliku kulla
Kreekas Korintoses toimunud IPSC sileraudse püssi maailmameistrivõistlustel saavutas Eesti seenioride võistkond Modified-relvaklassis maailmameistritiitli.
Eestit esindas maailmameistrivõistlustel 11 laskesportlast, kellest viis on Kaitseliidu liikmed.
Suurima saavutusena võitis Eesti seenioride võistkond maailmameistritiitli Modified-relvaklassis. Selles klassis kasutatakse kuni 1320 millimeetri pikkusi poolautomaatseid sileraudseid püsse, millel on lubatud muu hulgas punatäppsihikud ja suudmekompensaatorid.
Kaitseliitlastest saavutas parima individuaalse tulemuse Kaitseliidu laskurpealik Meelis Unt, kes lõpetas seenioride Modified-klassi arvestuses kõrgel neljandal kohal, kogudes 85,45 protsenti võitja punktisummast. Samuti tegi väga tugeva võistluse Tallinna maleva kaitseliitlane Arne Valge, kes saavutas samas arvestuses kuuenda koha tulemusega 79,68 protsenti.
Kaitseliitlaste individuaalsed tulemused:
Meelis Unt, Kaitseliidu Peastaap, Senior Modified, 4. koht, 85,45%
Arne Valge, Tallinna malev, Senior Modified 6. koht, 79,68%
Jaak Rumvolt, Võrumaa malev, Senior Modified, 27. koht, 61,73%
Jaago Männiste, Pärnumaa malev, Senior Standard Manual, 31. koht, 61,44%
Rivo Zirk, Tallinna malev, Standard Manual, 55. koht, 76,87%
Tulemusprotsendid väljendavad laskuri saavutatud punktisumma suhet vastava arvestuse võitja tulemusega.
Eesti laskurite edu maailma tugevaimas konkurentsis näitab, et järjepidev treening, tehniline ettevalmistus ja võistluskogemus võimaldavad saavutada tipptasemel tulemusi ka väikeriigi sportlastel.
30 harjutust ja ligikaudu 600 lasku
Maailmameistrivõistluste võistlusprogramm koosnes 30 praktilise laskmise harjutusest, mille laskekaugused varieerusid viiest kuni 60 meetrini. Võistluse jooksul tuli igal laskuril sooritada ligikaudu 600 lasku. Harjutused olid üles ehitatud erinevate stsenaariumidena, kus võistlejatel tuli liikuda laskepositsioonide vahel, valida sobivaid laskekohti, vahetada laskemoona ning tabada erineva suuruse ja paigutusega sihtmärke. Kasutusel oli kolme tüüpi sileraudse püssi laskemoon: haavlid, kartetš ja kuul.
Praktilise laskmise eripära seisneb selles, et üksnes täpsest lasust ei piisa. Hea tulemuse saavutamiseks peab laskur ühendama täpsuse, kiiruse, ohutu relvakäsitsemise ja oskuse planeerida harjutuse läbimist. Ka väikesed eksimused lasketehnikas, laskemoona käsitsemises või liikumises võivad tähendada olulist ajalist või punktilist kaotust.
28. septembrist 4. oktoobrini Kreekas toimunud viiendad IPSC sileraudse püssi maailmameistrivõistlused (IPSC Shotgun World Shoot V) tõid kokku maailma praktilise laskmise paremiku. Viie võistluspäeva jooksul tuli laskuritel läbida 30 erineva ülesehituse ja raskusastmega harjutust, mis panid proovile nii lasketehnilise meisterlikkuse, kiiruse, täpsuse kui ka võime langetada otsuseid ajasurve tingimustes.
Rahvusvaheline Praktilise Laskmise Konföderatsioon (International Practical Shooting Confederation ehk IPSC) ühendab 105 liikmespiirkonda kuuel mandril. Organisatsiooni võistlusfilosoofia tugineb kolmele põhimõttele: täpsus, jõud ja kiirus (Diligentia, Vis, Celeritas).
Tegemist oli läbi aegade suurima IPSC sileraudse püssi tiitlivõistlusega, kus osales ligi 1000 laskesportlast 50 riigist.
Praktiline laskmine toetab kaitseliitlaste sõjalist väljaõpet
IPSC praktilisel laskmisel on lisaks sportlikule väärtusele oluline seos Kaitseliidu laskeväljaõppega. Kuigi tegemist on selgelt reglementeeritud spordialaga, arendab see mitmeid oskusi, mis on vajalikud ka sõjalises keskkonnas tegutsemiseks. Sileraudne püss on mitmekülgne relvaplatvorm, mille kasutamisel on ajalooliselt olnud oma koht nii sõjalistes kui ka korrakaitselistes ülesannetes. Relva eripäraks on võimalus kasutada erinevat tüüpi laskemoona. Samas nõuab sileraudse püssi tulemuslik ja ohutu käsitsemine põhjalikku ettevalmistust ning relva tehniliste omaduste tundmist.
Praktilise laskmise võistlusharjutused aitavad arendada eelkõige ohutut relvakäsitsemist, laskeasendite vahetamist, liikumise ja laskmise koordineerimist, relva laadimist ning laskuri suutlikkust säilitada keskendumine füüsilise ja vaimse koormuse tingimustes.
Kaitseliidu väljaõppe seisukohalt on eriti oluline, et laskur suudaks säilitada relvakäsitsemise ohutuse, täpsuse ja tegevuste kontrolli ka siis, kui tal tuleb tegutseda kiiresti, liikuda ning lahendada samaaegselt mitut ülesannet. Praktilise laskmise üks suuremaid tugevusi on võimalus panna omandatud oskused proovile mõõdetavates ja võrreldavates tingimustes. Võistlustulemused annavad laskurile vahetut tagasisidet tema täpsuse, kiiruse ja tehniliste oskuste kohta ning aitavad välja selgitada arendamist vajavaid valdkondi. Samas ei saa sportlikku praktilist laskmist samastada sõjalise lahinglaskmise või taktikalise väljaõppega. IPSC harjutused toimuvad sportlike reeglite ja ohutusnõuete alusel ning nende eesmärk ei ole jäljendada terviklikke lahinguolukordi. Küll aga loob praktiline laskmine tugeva aluse individuaalse laskeoskuse arendamiseks, mida saab sõjalises väljaõppes edasi rakendada.
Laskesport on osa Kaitseliidu lahinguvõime arendamisest
Kaitseliidu jaoks on laskesport oluline nii liikmete individuaalse laskeoskuse, relvakäsitsemise vilumuse kui ka võistlusliku enesearendamise seisukohalt.
Rahvusvahelistel võistlustel osalemine annab kaitseliitlastele võimaluse võrrelda oma oskusi maailma parimate laskuritega, omandada uusi kogemusi ning tuua neid teadmisi tagasi organisatsiooni laskeväljaõppesse.
IPSC maailmameistrivõistluste kõrge tase kinnitab, et praktiline laskmine nõuab aastatepikkust sihipärast harjutamist, tehnilist meisterlikkust, head füüsilist ettevalmistust ja vaimset vastupidavust.
Kreekas saavutatud maailmameistritiitel on tunnustus Eesti laskespordile ning ühtlasi näide kaitseliitlaste võimest konkureerida rahvusvahelisel tipptasemel.
See on saavutus, mille üle saavad uhkust tunda nii sportlased, nende klubid kui ka kogu Kaitseliit.
Kaitseliidu Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond arendab süsteemselt mitmekülgset laskeväljaõpet, mille üheks oluliseks osaks on spordi- ja laskespordialane tegevus. Eesmärk on siduda sportlik laskmine senisest tugevamalt kaitseliitlaste individuaalse laskeoskuse, ohutu relvakäsitsemise ja sõjalise võimekuse arendamisega.
Arendustegevuse keskmes on põhimõte, et laskur ei pea oskama üksnes täpselt lasta, vaid peab suutma käsitseda oma relva ohutult, kiiresti ja tulemuslikult ka muutuvates tingimustes ning füüsilise ja vaimse koormuse all.