Kaitseväe meistrivõistlustel sangpommis püstitati Eesti rekord
Teisipäeval, 17. märtsil korraldas toetuse väejuhatus Tallinna kergejõustikuhallis 34. kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis, kus üle 200 osalenud riigikaitsja hulgast tunnistati parimaks küberväelased. Lisaks püstitati meeste H25 vanuseklassis alla 85 kg meeste seas uus Eesti rekord rebimises.
„Kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis kinnitavad, et meie kaitseväelaste seas on jätkuvalt tugev tahe mõõduvõtuks ja enesearendamiseks,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem ja Eesti sangpommispordi liidu president kolonel Erki Soo. „Sellistel võistlustes tuleb selgelt esile nii võitlustahe kui ka võistlustahe: valmisolek ja meelekindlus pingutada, teha lisasooritus ka siis, kui on juba niigi väga raske ning anda meeskonna nimel rohkem, kui sinult oodatakse. Seda näitavad ka võistluste tulemused, mis lähevad igal aastal paremaks. Tänavu annab sellele erilise kaalu seni kehtinud Eesti rahvusrekordi purustamine. Just selline vaimne ja füüsiline sitkus tugevdab otseselt meie kaitsevõimet.“
Võistluspäeva jooksul selgitati välja parimad nii individuaalselt, üksuste vahelisel teatevõistlusel kui ka võistkondlikus koondarvestuses. Naised võistlesid sangpommi rebimises ning meeste arvestuses toimus kahevõistlus, mis hõlmas rebimist ja tõukamist. Võistlejate kasutada olid nii 12-, 16-, 24- kui ka 32-kilogrammised sangpommid.
Võistlustel osalesid nii kaitseväelased, kaitseliitlased kui ka tsiviilteenistujad. Kõigi võistkondade individuaalsete soorituste ning teatevõistluse tulemuste kokku arvutamisel selgitati välja selle aasta parim võistkond, milleks osutus 2635 punktiga küberväejuhatus. Teise koha saavutas mereväe võistkond 2200 punktiga ning kolmandale kohale tuli sõjaväepolitsei vahipataljon 2015 punktiga. Individuaalsel sooritusel püstitatas Edvard Lall H25 vanuseklassis alla 85 kg meeste seas uue Eesti rekordi rebimises, tehes 32kg kaaluva sangpommiga 10 minuti jooksul 162 kordust.
„Mina soovitan kõikidel proovida sangpommisporti. Palju arvatakse, et antud spordi jaoks peab olema palju jõudu, aga tegelikult on olulisemgi vastupidavus ning tehnika. Kõige keerulisem on esimene samm, sangpommi kätte võtmine, aga kui see on juba tehtud ja paar korda trennis käidud, siis hakkab see ala hasarti tekitama,“ ütles nooremseersant Maria Tammeaid. „Inimesed, kes sangpommispordiga tegelevad on alati väga toetavad, julgustan kõigil minna trenni proovima.“
Peale individuaalsooritusi toimus sangpommi teatevõistlus viieliikmelistes segavõistkondades, kus rebiti ja tõugati sangpomme vaheldumisi kolme minuti kaupa. Teatevõistluse võitjaks kuulutati merevägi, teisele kohale tuli toetuse väejuhatus ja kolmanda koha saavutas sõjaväepolitsei vahipataljon.
Sangpommisport on lisaks jalgpallile ja lahingrelvadest laskmisele üks traditsioonilistest spordialadest, milles kaitseväelased on võistelnud juba alates 1992. aastast. Kaitseväe meistrivõistluste eesmärk on tõsta spordi tegemise populaarsust ning selgitada välja võistkonna „Team Kaitsevägi“ liikmed, kes esindavad kaitseväge siseriiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel. Kaitseväe meistrivõistluste järgmises etapis võetakse mõõtu aprillis toimuval Scoutsrännakul. Kokku võisteldakse 2026. aasta jooksul üheksal erineval spordialal.