„Sõja ja rahu vahel“ VIII köide – metsavendluse koguteos või siiski mitte?

Möödunud 82 aasta jooksul on metsavendlusest kirjutatud metsades ja rabades, vabas maailmas ning viimase enam kui 30 aasta jooksul ka taasiseseisvunud Eestis.

Kirjatükkide tase on olnud väga erinev. Alustades metsavendade päevikutest, mis annavad kõige ilmekamalt aimu igapäevaelust, ja lõpetades ulmevaldkonda kuuluvate teostega okupatsiooniajast või nendest kõvasti innustust saanud viimase kümnendi raamatutega, mida võiks pidada pigem infosõja osaks. Kuigi metsavendlus on ammu lõppenud, ei ole sellega kõik veel selgeks saanud.

Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Sõjamuuseumi koostöös on ilmunud koguteos „Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule“, mis kuulub sarja „Sõja ja rahu vahel“. Üheksa autori ühistöö annab esimest korda koondülevaate Eesti metsavendluse ajaloost ning asetab selle okupeeritud Eesti laiemasse julgeolekupoliitilisse konteksti.

Metsavendlus on tekitanud küsimusi, arutelusid ja vihaseid vastasseise Teisest maailmasõjast alates. Kõnealune sarja „Sõja ja rahu vahel“ kaheksas köide tekitab lugejas loodetavasti samuti küsimusi, annab alust aruteludeks, vaidlusteks ja vahest isegi vastasseisudeks. Ja mis siis sellest, mõtlema ja kaasa mõtlema panek võikski ju olla raamatu üks eesmärke. 

Lugeja saab alustada sellest, kust tuleb nimetus „metsavend“, keda selle all on mõeldud ning keda peaks selle sõnaga kirjeldama praegu ja miks mitte ka millalgi tulevikus. Edasi kulgeb tema tee lehekülgedel, kus selgitatakse, millised asutused tegutsesid metsavendluse mahasurumise ja likvideerimisega, ning jõuab välja vastupanu organiseerimise ja selle tänase uurimise juurde.

Raamat on mahukas, osa artikleid on kindlasti raske lugemismaterjal, eriti need, mis puudutavad metsavendluse mahasurumist. Teosest ei ole mõtet otsida ülemäära palju persoonilugusid ja ilukirjanduslikku käsitlust, sest tegu on ikkagi akadeemilise väljaandega.

Siiski on see lugemisvara usutavasti igale täiskasvanule võimetekohane ning võtab kokku mahuka töö, mida ajaloolased ja arheoloogid on viimase kolme kümnendi jooksul teinud. Ehk aitab see ohjeldada mitmeid legende ja ka nõukogude võimu esindajate poolelt lendu lastud sõnumeid, mida aja jooksul ikka ja jälle esile kerkib. Loodetavasti ergutab raamat lugejas ka huvi nii metsavendluse teema kui ka iseenda päritolu ja võimaliku tuleviku vastu.

Kas see raamat on lõplik ülevaade metsavendlusest? Kindlasti mitte, sest Eesti metsavendluse lugu koosneb kümnete tuhandete üksikisikute lugudest. Kuid kahtlemata jääb see pikkadeks aastateks metsavendluse käsitlustest kõige kaalukamaks. Vundamendiks, kui soovite. Kui kõrgeks ja kui läbiuurituks vastupanu eri vormide „maja“ lõpuks kujuneb, on juba osaliselt nii kaheksanda köite autorite kui ka lugejate ja seeläbi uute uurijate teha. Keegi teine seda meie eest tegema ei hakka.

Sõja ja rahu vahel VIII

Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule

Peatoimetaja Meelis Maripuu

570 lehekülge

Eesti Mälu Instituut