Nurmijärvi reservväelaste ja Kaitseliidu Rapla maleva koostöö
Rapla maleva kaitseliitlasi ning Nurmijärvi reservväelasi ühendab hõimuvendlusest midagi enamat. Sellest annab kinnitust juba üle veerand sajandi kestnud kasulik koostöö.
Nurmijärvi ja Rapla maakond olid 1980. aastatest alates sõprusomavalitsused, mistõttu oli Nurmijärvi valla päästeteenistuse juhataja Rainer Koivula juba enne 1991. aastat valla ametliku esindajana Rapla maakonnaga pikalt koostööd teinud ja mitu korda Raplat külastanud. Tänu sellele tundis ta paljusid Rapla ametnikke ja elanikke.
1998. aastal osales Rainer Koivula esimest korda võidupüha üritustel ja vaatas ka võidupüha laskevõistlust. Tollal oli Raplas tuntud veel üks Nurmijärvi inimene: mitmekordne Varbola puitskulptuuride võistluse võitja Markku Tuominen, kes osales hiljem mitmel võidupüha laskevõistlusel.
Samal ajal oli Nurmijärvis – nagu kogu Soomes – alguse saanud vabatahtlik maakaitse väljaõpe, mille taga oli kujunemisjärgus organisatsioon (Maanpuolustuskoulutus – MPK). Rainer Koivula esindas seal Nurmijärvi valda, sest peale tuletõrje- ja päästetöö vastutas ta Nurmijärvis ka kriisideks valmistumise eest. 1999. aasta kevadel uuris ta Nurmijärvi reservväelastelt, kas neile pakuks huvi tutvuda Kaitseliidu Rapla maleva tegevusega ja teha nendega võib-olla mõningast koostööd.
Kindel kasu kõigile
1999. aasta 13.–14. juunil käiski meie väike huviliste rühm Raplas. Reisiliste seas olid Rainer Koivula, Jorma Mikkola, Hannu Sihvonen, Pekka ja Anne Sokura, Keijo Mäkelä ning Hannu Hyvämäki. Tallinna linnahalli juures sadamas tervitasid meid malevapealik Avo Aljas ja teabejuht Jaan Nikker. Suhtlemist hõlbustas asjaolu, et Aljas ja Nikker oskasid soome ning Koivula eesti keelt. Tutvusime Rapla maleva tegevusega ja tol ajal veel elus olnud soomepoistega.
Koostööle panid 1999. aasta sügisel aluse Hannu Hyvämäki ja Keijo Mäkelä, kes kavandasid eraviisilise jahilkäigu ajal Avo Aljasega ühiseid tegemisi. 2000. aastal osalesime esimest korda oma meeskonnaga võidupühal ja laskevõistlusel. Sealtpeale oleme käinud nendel laskevõistlusel pidevalt ja 2026. aasta 13. juunil teeme seda juba 26. korda. Ainult 2022. aasta võistlus jäi koroonaviiruse tõttu ära.
2000. aasta suvel oli Rapla maleva kord külastada Nurmijärvi valda – sedapuhku Villu Õuna juhtimisel, sest Avo Aljas ei saanud kaasa lüüa. Külalised tutvusid Nurmijärvi reservväelaste tegevuse ja kohalike inimestega. Reisil osalesid teiste seas Toomas Tõnisson ja Aadu Jõgisoo.
2001. aastal käisime taas võidupüha üritustel ja laskevõistlusel. Osalesime ka Haapsalus üleriigilisel võidupühaõhtu peol, mille kõrghetkeks oli Rainer Koivula ja Hannu Hyvämäki vastuvõtmine Rapla maleva toetajaliikmeteks. Just nemad korraldasid koostööd Eesti poolega kuni Rainer Koivula haigestumiseni. Pärast seda jätkas tööd Hannu Hyvämäki.
Kuna laskevõistlust oli sündmusrohke võidupühaga raske ühitada, otsustati üheskoos, et edaspidi peetakse võistlust umbes nädal enne võidupüha. Laskevõistlusest kujuneski Rapla ja Nurmijärvi peamine koostöövorm.
Alates 2007. aastast on Rapla maleva liikmed käinud külas Nurmijärvil, mille lasketiirus on mõõtu võetud eri aladel, ning Upinniemi garnisonis on Heikki Tuokko nimelisel võistlusel lastud traditsioonilise vintpüssiga lamades 5 + 10 lasku. Tegu on meie seast lahkunud nurmijärvilase Heikki Tuokko mälestusvõistlusega, kus osalevad kogu Uusimaa piirkonna laskjad. Rapla ja Harju meeskonnad kasutavad oma relva, SKY vintpüssi ehk Sako M28-30 (SKY – Suojeluskunta yhdistys). Samal võistlusel lastakse ka traditsioonilistest, st sõjaaegsetest püstolitest, mis antakse eestlastele kasutada. Traditsioonilisest vintpüssist laskmise peapreemia, aga ka püstolivõistluse medalikohad on viimased kaks aastat läinud Raplale. Tõeline laskur laseb hästi ka laenuks saadud relvaga. Seda võistlust korraldavad Nurmijärvi reservväelased. Järgmine külaskäik koos võistlusega on kavas 11.–13. septembril 2026.
Nurmijärvilased on mitu aastat osalenud ka Rapla maleva korraldataval Vilbergide karikavõistlusel 300 m laskmises Männikul. Samuti on Hannu Hyvämäki korraldanud Soome meeskondade osalemist Gustav Lokotari mälestusvõistlusel. Meil on alati olnud rõõm teha laskevõistluste asjus koostööd Endel Kaasikuga.
Rapla maleva esindajad on osalenud Nurmijärvi kodukaitseõppustel ja maakaitse nädalavahetustel ning nurmijärvilased on muu hulgas käinud Utsalis tutvumas Kevadtormi suurõppusega, kus koolituskäigul viibinud Soome eruohvitserid eestlasi koolitasid ja neile oma teadmisi jagasid. Rapla rahval on olnud põnev külastada Soome sõjateemalisi muuseume, nagu sõjamuuseum, õhukaitsemuuseum, suurtükimuuseum, soomukimuuseum jm. Eestlased omakorda on tutvustanud nurmijärvilastele oma muuseume ja mälestusmärke. Nendel käikudel on teejuhi ja asjatundjana tegutsenud Hannu Hyvämäki, keda on Soome ja Eesti ajalugu alati huvitanud.
Suhtlemist on hõlbustanud praktikas omandatud eesti keel, sest esimesel külaskäigul 1999. aastal oskas Hyvämäki öelda ainult „palun“, „tänan“ ja „aitäh“. Üks koostöö nurgakive on olnud meie riikide ajaloo tundmaõppimine. Sellele oleme Raplas käies alati tublisti tähelepanu pööranud. Ikka ja jälle oleme saanud teada midagi uut kohalike metsavendade ja soomepoiste kohta ning tutvunud mälestusmärkide ja -paikadega. Samasugune kogemus on saanud osaks raplalastele Nurmijärvis, sest siia, Nukari küla Lottapirtti hoonesse, kus praegu tegutseb kohalik spordiklubi, majutati sõja ajal soomepoisse. Soomepoiss ja hilisem pastor Paul Saar (surnud 2010) on lausa meie omakandi väimeespoeg: tema abikaasa oli Nurmijärvi kristliku ühiskooli õpetaja Martta Luostarinen ja Pauli teoloogiastuudiumi ajal sündis neile poeg Pekka. Sellest hoolimata Paul 1947. aasta sügisel vahistati ja anti talvel 1948 välja Nõukogude Liidule, kus ta pääses elama Eestisse, aga vangistati 1953. aastal uuesti ja saadeti Omski vangilaagrisse.
Uhked koostöö üle
Nurmijärvis ollakse selle koostöö üle põhjusega uhked. Kõik algas sõprusomavalitsuste tegevusest ja teadaolevalt oleme selles teerajajad. Üldjuhul on Eesti ja Soome koostöö alanud näiteks nii, et Uusimaa reservväe ringkond (kuhu kuuluvad ka Nurmijärvi reservväelased) hakkas omal ajal tegema koostööd Kaitseliidu Harju malevaga ehk teisisõnu on koostöö toimunud nii-öelda kõrgemal tasemel. Meie aga oleme toonud koostöö justkui rohujuure tasandile, st praktilisse tegevusse ja suhtlemisse, kus pole liigset ametlikkust. Just seetõttu kanname hoolt ka Harju maleva esindajate eest, kui nad tulevad Heikki Tuokko mälestusvõistlusele, ja võõrustame neid taas 11.–13. septembril 2026 Nurmijärvis.
Oleme teinud Rapla malevaga koostööd Nurmijärvi reservväelastena sõprusomavalitsuse põhimõttel. Oleksime tahtnud kohe algul siduda oma tegevuse MPK nimega, aga kuna MPK-l ei olnud Kaitseliiduga koostöölepingut, ei saanud me luba. Kui MPK ja Kaitseliidu ametlik koostööleping hiljem allkirjastati ning koostöö käima läks, olime meie teinud koostööd sõprusomavalitsuse põhimõttel juba mitu aastat. Nii olemegi jätkanud alguses valitud rajal.
Koostöö jätkub. Praeguses ebastabiilses maailmas peame meie, väikesed riigid, kokku hoidma ja üksteist aitama.
Ühise eesmärgi nimel!