Kaitsevägi

Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitsevägi teostab sõjalist kaitset ja seda juhib Kaitseväe juhataja.

Eesti Kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja kaitseliidu liikmetest.

Kaitseväes on lisaks traditsioonilistele maa-, mere- ja õhuväele veel mitmeid üksusi. Mõned neist on toetava loomuga, mõned täiesti uuelaadsed – näiteks Küberväejuhatuse ülesanne on kaitsta Eesti ja NATO huve globaalses küberruumis.

Kõpu radaripost
Õhuseire

Hiiumaal valmis radaripost Eesti õhuseire tugevdamiseks

Hiiumaal valmis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtimisel Kõpu radaripost, kuhu on paigaldatud võimas kaasaegne õhuseireradar. Radariposti valmimine on oluline samm Eesti õhuseirevõime arendamisel, et tugevdada õhuruumi seiret Loode- ja Lääne-Eesti suunal.…
Kaitseväe luurekeskuse ülevaate reklaam
Luurekeskuse ülevaade

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõja 230. nädala peamised arengusuunad olid Ukraina kaitseministri, relvajõudude ülemjuhataja ja kindralstaabi ülema vahetus, Venemaa jätkuv soovimatus muuta oma nõudmisi ja istuda läbirääkimiste laua taha, lahingukokkupõrgete arvu…
Kujundatud videopilt. LHV juriidilise osakonna juht ja kaitseväe podcaster istumas vastakuti laua taga. Pildi keskel nende vahel kujundatud
Sõdurilehe podcast

Kuidas olla rahatark? | #125 Sõdurilehe podcast

Selles Sõdurilehe podcasti osas räägime investeerimisest ja rahatarkusest. Stuudios on külas reservväelane, kaitseliitlane ning LHV juriidilise osakonna juht Daniel Haab. Räägime tema karjäärist ning teenistusest kaitseliidus. Endine vahipataljoni reservväelane muljetab…
Portugali õhuväe hävitaja F-16
Liitlased

Liitlaste lennumeeskonnad harjutavad Eesti õhuruumis

Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende, Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennuvahendid. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.…
Ukraina lipp ja kaitseväe luurekeskuse vapp
Luurekeskuse ülevaade

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Vene Föderatsiooni (VF) Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 229. nädalal on jätkunud kõik väljakujunenud sõjalised tegevused. Venemaal kasvavad ühiskondlikud pinged on võimud pannud reageerivasse seisundisse. Okupeeritud aladel Ukrainas on VF-i relvajõudude surve…
Portugali hävitaja.
Liitlased

Liitlaste lennumeeskonnad harjutavad Eesti õhuruumis

Käesoleval nädalal teevad Eesti õhuruumis treeninglende, sealhulgas madallende, Balti riikides paiknevad NATO õhuturbe lennuvahendid. Treeninglendude käigus võib toimuda ka ülehelikiirusel lende, mis toimuvad koordineeritult tsiviillennujuhtimise teenistusega ning selleks ettenähtud lennukõrgustel.…
Ukraina lipu taustal luurekeskuse vapp ja tekst Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Luurekeskuse ülevaade

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Venemaa Föderatsiooni (VF) Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 228. nädalal on jätkunud kõik väljakujunenud sõjalised tegevused. Süveneb Venemaa poliitilise juhtkonna süstemaatiline ja vaenulik ametlik retoorika pingete kasvatamiseks NATO-ga. Eelmise nädala tegevuste peamine…
Tänukirja üleandmine Valga vallavalitsuse meediajuhile
Koostöö

Diviisi ülem tänas Valga vallavalitsuse töötajat

Teisipäeval, 7. juulil andis kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel Valga vallavalitsuse meediajuhile Andero Ojametsale üle tänukirja tunnustusena tema panuse eest 30. juunil 2026 Valgas-Valkas toimunud NATO korpuste vastutusvahetuse tseremoonia…
Märtsi lõpus toimus Balti miinitõrjeõppus NATO 1. alalise miinitõrjegrupi koosseisus, millest ka EML Sakala võttis osa.
Ajakiri Sõdur

Kui meretee sulgub vaikuses ehk mõni mõte merestrateegia teemadel

Üle 90 protsendi Eesti rahvusvahelisest kaubavahetusest liigub meritsi. See tähendab, et enamik sellest, mida riik toimimiseks vajab – kütus, toit, tööstuslikud sisendid, meditsiinivarud ja suur osa liitlasabist –, jõuab Eestisse laevadega. Kui meretransport katkeb, lakkab lõpuks ka riigi toimimine.