Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Venemaa Föderatsiooni (VF) Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 228. nädalal on jätkunud kõik väljakujunenud sõjalised tegevused. Süveneb Venemaa poliitilise juhtkonna süstemaatiline ja vaenulik ametlik retoorika pingete kasvatamiseks NATO-ga.
Eelmise nädala tegevuste peamine surve lahinguväljal on püsinud Donetski oblastis Kostjantõnivka, Lõmani ja Pokrovski suundadel. Kuigi Venemaa on survet veelgi suurendanud ning viimase nädala rünnakute koguarv kõigil rinnetel on kasvanud 1900 rünnaku piirimaile, tehes ööpäevas keskmiselt 270 lahingukontakti, ei ole VF-i relvajõudude üksused saavutanud mingit tähelepanuväärset taktikalist edu. Viimastel kuudel on pigem jätkunud kujunenud kaotuste-vallutuste suhe.
Kui rääkida veel VF-i relvajõudude sõjamasina mastaapidest, siis praegusel ajal kasutab vastane ööpäevas umbes 8500–10 000 taktikalist mehitamata ründesüsteemi, millega sooritatakse ligi 3000 rünnakut erinevate üksikute sihtmärkide vastu. Seda on täiendanud ligikaudu 90 taktikalist lahingulendu ööpäevas, mille käigus visati keskmiselt 280 planeerivat pommi statsionaarsete sihtmärkide vastu. Ometi vastupidi VF-i presidendi Putini avalikele väidetele (näiteks Kostjantõnivka vallutamine) ning inimkaotustele, mis on nüüd püsivalt üle 1200 ööpäevas, ei ole VF-i relvajõududel õnnestunud saavutada olulisi vahetuid taktikalisi eesmärke.
Tekkinud frustratsiooni väljendamiseks jätkas Venemaa kaugmaa-terrorikampaaniat Ukraina asustatud punktide vastu. Taaskord tehti massiivne rünnak Kiievile ööl vastu 6. juulit, kus sai surma 26 inimest ja vigastada üle 90. Ukraina õhuväe andmetel tuvastati kokku 419 ründevahendit, sh 68 raketti, millest hävitati või suruti maha 363 sihtmärki, sealhulgas 37 tiibraketti ja 326 drooni. Paraku 23 ballistilist raketti, kuus hüperhelikiirusega laevavastast Zirkon-raketti ja 18 drooni tabasid 34 asukohta üle riigi. Kiievis tabas 20 raketti kümne minuti jooksul mitmeid ladusid ja sõjaväeobjekte, põhjustades plahvatusi.
Sarnane rünnak toimus ka 8. juulil. Ukraina õhuväe teatel lasti Ukraina vastu välja viis ballistilist raketti, kaks Kh-31P radarivastast raketti ja 169 drooni. Õhutõrje tulistas alla 139 drooni ja kaks Kh-31P raketti. Viis ballistilist raketti tabasid nelja ja 20 drooni sihtmärke 11 asukohas.
Ukraina Patrioti moona puudus on andnud Venemaale võimaluse vähendada iga suurema rünnaku koosseisus kasutatavate ballistiliste rakettide arvu, ent suurendada tabamisefektiivsust. Kui ööl vastu 2. juunit rünnati 41 ja ööl vastu 15. juunit 40 raketiga, siis ööl vastu 2. juulit rünnati 28 raketiga. Ööl vastu 6. juulit kasutas Venemaa 29 ballistilist raketti või ballistilise trajektooriga raketti.
Samal ajal on Ukraina oluliselt suurendanud kauglöökide sihtmärkide arvu ja ulatust. Tinglikult saab Ukraina tegevust jagada kahte suuremasse lahtrisse: Krimmi isoleerimine ja Venemaa energiataristu ja ekspordivõime neutraliseerimine.
Nende süsteemsete tegevuste käigus ründas Ukraina edukalt vähemalt kuute lennuvälja, mille tagajärjel hävisid või said kannatada vähemalt seitse lahingulennukit ja teadmata hulk Shahed-ründedroone. Rünnati Ust-Luga ja Võssotski meresadamaid Soome lahe idaosas, aga ka Kertši väina parvlaevaterminali. Kahel järjestikusel päeval rünnati 19 Krimmi teenindavat vedelkütusetankerit Aasovi merel ning kahte muud laeva. Seda võib nimetada üheks kõige õnnestunumaks sõjaliseks operatsiooniks, mida Ukraina relvajõud on ellu viinud.
Ukraina rünnakud mitmete elektrialajaamade ja alajaamade vastu Venemaa poolt okupeeritud Krimmis põhjustasid järjestikustel päevadel ulatuslikke elektrikatkestusi Sevastoopolis ja mujal üle kogu Krimmi. 4. ja 7. juulil ründas Ukraina Venemaa Belgorodi linnas ja piirkonnas paiknevaid energiataristuobjekte, sh Gazpromi taristut.
Ukraina on tabanud nädala jooksul vähemalt üheksat Venemaa naftatöötlemistehast ja terminali kogu Venemaa Euroopa osa ulatuses. Märkimisväärseimaks tuleb pidada rünnakut Omski naftatöötlemistehase vastu, mis on Venemaa suurim naftatöötlemisettevõte, töödeldes aastas üle 22 miljoni tonni naftat. Tehases toodetakse bensiini, diislikütust ja lennukikütust, mida kasutab muu hulgas Venemaa armee. Peale selle on ta ainus nafta sekundaarseks töötlemiseks vajalike krakkimiskatalüsaatorite tootja, mis mõjutab teiste rafineerimistehaste võimet toota kõrgekvaliteedilist bensiini ja diislit, sh lennukikütust. See võib otseselt pärssida ka Venemaa lennuväe võimet.
Tegu oli viimase suurema rafineerimistehasega, mida veel tabatud ei olnud ja mis asub Ukraina piirist enam kui 2500 km kaugusel. Naftatöötlemistehas peatas pärast Ukraina droonirünnakut töö. Siberis asuva ettevõtte tabamise muudab märkimisväärseks asjaolu, et rünnakul kasutati propellerjõul liikuvat varitsevat õhuründemoona ehk mehitamata õhusõidukite liike, mis lendasid segamatult üle kogu Venemaa territooriumi. Ühtlasi kinnitab see tõik, et Ukraina on suuteline ründama kõiki objekte, mis asuvad Venemaa Euroopa osas.
2026. aasta juuli alguse seisuga on Ukraina rünnakute tulemusel töövõimetuks muutnud 42,74% Venemaa kavandatud naftatöötlemisvõimest, teatas Ukraina kindralstaap. Aasta jooksul ulatusid Venemaa naftasektori kogukahjud kokku 13,5 miljardi dollarini. Rünnakute mõju alles hakkab kumuleeruma ning Venemaast kui naftasaadusi eksportinud riigist on saanud vedelkütuste importija, mis aga ei suuda katta sisetarbimise vajadusi. Akuutne kütusekriis saavutab tõenäoliselt kogu majandust pärssiva efekti lähikuudel. Ukraina nihutab strateegilist initsiatiivi kindlalt enda poole ning jõustab plaanipäraselt soovitud tulemusi. See on pannud Venemaa juhtkonna reageerivasse seisundisse.
Üheks selliseks reaktsiooniks on läänevastase vaenuliku retoorika, ähvarduste ja demagoogia kasv. Peamine süüdistus on see, et Ukraina edu põhjuseks on lääne poolt antav relvaabi, mis peab lõppema. Seda on toetanud vaenuliku narratiivi loomise katsed konkreetselt Balti riikide ja Soome vastu, väites, et Balti riigid ja Soome osalevad Ukraina droonirünnakute korraldamisel või „kavatsevad“ massiliselt venekeelseid riigist välja saata või paigutada tuumarelvi Leetu ja Soome.
Grigori Lukjantsev, Venemaa välisministeeriumi inimõiguste mitmepoolse koostöö osakonna direktor väitis 7. juulil Venemaa välisministeeriumi koostatud inimõiguste olukorda käsitleva raporti esitlusel, et „Balti riigid valmistuvad avalikult venekeelsete elanike massiliseks küüditamiseks, püüdes ilmselt sel viisil lahendada „Vene küsimust“ ja enneolematut kodakondsusetuse probleemi oma territooriumil, eriti 21. sajandil.“
Kõik need avaldused viitavad Venemaa koordineeritud infooperatsioonile, mille sihiks on tõenäoliselt tekitada läänes „ohutunnet“ võimaliku eskalatsiooni ees ning killustada ühtsust Ukraina edaspidisel toetamisel. Selles valguses saab vaadelda ka avalikkuses käsitletud teemasid kui võimalike Venemaa provokatsioonide, sealhulgas sõjaliste, ettevalmistamist Balti riikides. Praegu saab seda pidada osaks Venemaa algatatud infosõjast lääne ühiskondliku teadvuse mõjutamisel.