Iga antenn loeb: kogukondlik kriisiraadioside

Kujutlegem, et Eestit on tabanud sajandi lumetorm. Murdunud puud on langenud elektriliinidele, vool on kadunud. Koos elektriga kaob ka mobiilside levi ja internet. Teie kodus on abivajaja, kuid te ei saa hädaabisse helistada. Kuidas anda linnaosavalitsusele või päästjatele teada oma olukorrast?

Lahendus ei peitu mitte uusimas nutitelefonis, vaid rohkem kui sada aastat vanas tehnoloogias – raadiosides. See on ka põhjus, miks Kaitseliit nimetas kriisiraadioside võrgustiku arendamise idee väljatöötamise, algatamise ja elluviimise 2025. aasta teoks.

Riik on loonud kohalikele omavalitsustele (KOV) võimaluse osta riiklikku operatiivsidevõrku ESTER ühilduvaid raadiojaamu, mis võimaldavad krüpteeritud ja turvalist suhtlust näiteks päästekeskusega ja elutähtsate teenuste pakkujatega.

KOV-il ei ole sidekatkestuse korral vaja luua alternatiivset otseühendust päästeametiga, kui on olemas otseühendus kohaliku päästekomandoga, kes vajadusel info edastab. Täiendava lahendusena saab KOV hankida kerksuskeskustesse Starlinki komplekte kohalike internetiühenduspunktide loomiseks.

Nõmme linnaosa valitsuse (LOV) kriisireguleerimise spetsialist Tiit Kruusalu on otsekohene: „Riik ja KOV ei jõua igaühe koju, et tema abivajadusest teada saada ja teda kohalikest oludest teavitada.“ Info liikumiseks kogukonna ja LOV-i vahel on vaja kogukonna vabatahtlike koostööd.

Siit jõuame kriisiraadioside peamise põhimõtteni: edastada olulist infot, sh kogukonna liikme abivajaduse kohta. Kriisiraadioside on lihtne ja kättesaadav võimalus kogukonna liikmele abi kutsumiseks või info edastamiseks siis, kui igapäevane side on katkenud näiteks tormi, elektrikatkestuse, küberründe või eskaleeruva konflikti tõttu.

Nõmme näitab eeskuju

Kriisiraadioside algatus arenes välja Naiskodukaitse Tallinna ringkonna side- ja staabigrupi tööst. Esimene sidetest üle Tallinna toimus 27. juunil 2023 ja selles osales 5 naist. Kõigile Kaitseliidu ja NKK liikmetele on selge, et sõjalise konflikti korral tegeleb rindel sidega Kaitseliit koos naiskodukaitsjatega. Kuidas aga toetada kogukonna kerksust olukorras, kus puudub internet ja mobiilside?

Kriisiraadioside mudel arenes mitme aasta jooksul Naiskodukaitse, Kaitseliidu, küberkaitseüksuse, päästeameti ja kogukonnaliikmete ühiste arutelude ja õppuste käigus.

Mure sideahela viimase lõigu ehk linnaosavalitsuse ja kogukonna vahelise ühenduse puudumise pärast ajendas tegutsema. 18. novembril 2025 kogunesid Nõmme Majas aktiivsed kohalikud elanikud, Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAU), NKK, munitsipaalpolitsei ja Harju omavalitsuste liidu esindajad. Loodi Nõmme kriisiraadioside algatusgrupp.

Nõmme LOV-i eesmärk oli selge: luua Nõmme kogukonda ühendav kriisiraadioside võrgustik. See ei ole sidesüsteem, mis pakuks alternatiivi riigi või Kaitseliidu korraldatud sidetööle, vaid sideahela Riik→KOV→LOV→kogukond viimase otsa rajamine.

Nõmme eripäraks on kümme asumit ilma selgete tõmbekeskusteta. See teeb info levitamise keeruliseks. Hajaasustusega maapiirkondades saab luua alternatiivside keskuse kultuurimajade või raamatukogude juurde, kuid Nõmmel peab võrgustik toetuma inimestele nende kodudes. Jõuti järeldusele, et odavaid käsiraadiojaamu (walkie-talkie) ja litsentseeritud raadioamatööride oskusi kombineerides on kattuvuse saavutamine võimalik.

Osaleda saavad kõik

Kriisiraadioside võrgustikus võivad osaleda kõik Eestis elavad inimesed. See on ideaalne panustamise võimalus ka neile, keda takistab mõni füüsilist liikumist piirav asjaolu. Raadiojaama juures istumine ja side pidamine ei nõua kehalist aktiivsust ega raskete asjade tõstmist, küll aga selget mõistust ja protseduuride tundmist.

Võrgustikus osalemiseks ei pea olema litsentsiga raadioamatöör. Liituda saab ka lühikese tegevusraadiusega PMR446 käsiraadiojaamadega. Need on needsamad mõnikümmend eurot maksvad seadmed, mida saab osta igast hästivarustatud tehnikapoest või ehituskeskusest ja kasutada ilma igasuguse loata. Leida tuleb ainult hetkel vaba kanal.

Tehniline ABC

Kuidas kriisiraadioside toimib?

1. Raadioside levi hindamine: Raadiojaama kuuldavus sõltub selle võimsusest (W). Rusikareegel on, et 0,5 W võimsust tähendab tavaoludes kõnesideulatust umbes 500 meetrit otsenähtavuses (ilma takistusteta). 1 W võimsust tähendab umbes 1 km ulatust jne. Nõmme-suguses tiheda hoonestuse ja kõrghaljastusega piirkonnas on see ulatus pigem väiksem, mis tähendab, et võrgustiku toimimiseks on vaja palju osalejaid – „saarekesi“, mis suudavad omavahel ja LOV-iga sidet pidada.
2. Kanal 8: Kriisiraadioside vajaduste katteks peab PMR446 raadiojaamal olema vähemalt 8 kanalit, sest abi kutsutakse just kaheksandal kanalil.
3. Kanal 3: KOV teavitab kogukonda piirkonnas toimuvast (näiteks millal tuuakse millisele tänavaristile elektrigeneraator või vesi) 3. kanalil 3 minuti jooksul kolmetunnise intervalliga (kell 12, 15, 18, 21 jne).
4. Kokkulepped: Kriisiraadioside on kasutatav vaid siis, kui kogukond on teinud varakult omavahelised kokkulepped: millal võrk aktiveeritakse, kuidas abi palutakse ja kuidas aru saada, et keegi üldse kuulab. Seda valmidust aitavad luua korrapärased raadioside harjutused.

Raadioside harjutused

Raadioside harjutamine on hea igaks olukorraks. See ei pea olema vaid kuiv treening, raadiojaamu saab kasutada ka perega matkal olles, autodega kolonnis sõites, metsas seenel käies jne. Harjutused õpetavad selget kõnepruuki ja eetris distsipliini hoidmist ning annavad arusaamise seadmete tegelikust leviulatusest.

Nõmme initsiatiivgrupp liigub kiirelt edasi. Juba 4. detsembril 2025 toimus esimene väljaõpe raadioside kõneprotseduuride kohta. Väljaõppe baasiks saab Nõmme Huvikool, koolitajateks Naiskodukaitse ja raadioamatöörid. Eesmärk on ambitsioonikas: teha sügisel üle-nõmmeline sideõppus, kaasates kohalikke elanikke ja naaberkogukondi. Progress on märgatav – tänaseks on juba üle kümne grupiliikme sooritanud raadioamatööri eksami, mis tähendab, et grupi leviulatus ei piirdu enam ainult PMR446 mõnesaja meetriga.

Kruusalu rõhutab vabatahtlikkuse olulisust: „Niisugust vabatahtlikele tuginevat süsteemi ei ole võimalik välise mõjutusega likvideerida.“ Nõmme LOV tagab edaspidi ühised tehnilised võimekused (baasjaamad, repiiterid), kuid „viimane miil“ sõltub inimeste endi aktiivsusest.

Kriisiraadioside algatamise vastu on huvi tundnud juba mitmed piirkonnad. Naiskodukaitse ja raadioamatööride poolelt oleme valmis toetama iga kogukonda.

Kui kriisiraadioside kõnetab Sind, siis mida Sa esimese asjana teha saad?

1. Loe ja uuri. Tutvu raadiosidest kirjutatud materjalidega Naiskodukaitse rakenduse „Ole valmis!“ rubriigis „Kriisiks valmistumine“ ja ERAÜ kodulehel https://erau.ee/et/kriisi-raadioside.
2. Räägi kohaliku omavalitsusega. Uuri, kas Sinu vallas või linnaosas on sarnane algatus olemas. Kui ei, paku välja Nõmme mudel. Leppige kokku, kuidas raadioside grupp edastab abivajaduse päästekeskusele (kas läbi LOV-i või otsekontakti kaudu). Vajadusel võite päästekeskusesse korraldada oma piirkonna raadiosidegrupist inimese sidet vahendama (omaenda raadiojaamaga).
3. Soeta varustus. Osta PMR446 raadiojaam, milles on 8–16 kanalit (või komplekt naabriga kahe peale).
4. Anna endast märku. Kui Sinu kogukond soovib tuge Naiskodukaitse sidegrupilt või Eesti Raadioamatööride Ühingult, näiteks raadiojaamade kasutuselevõtul ja antennide valikul, siis andke sellest teada aadressil [email protected].

Kriisiraadioside on mõeldud kogu naabruskonnale – tädi Maalile, naabri-Annale ja sõber Martinile. See on meie kõigi ühine turvavõrk. Meie moto on: „Iga antenn loeb!“

Lisateave

Kriisiraadioside meelespea

Kui vajad NKK ja/või ERAÜ tuge, kirjuta: [email protected] ja/või [email protected].

Võta vastutus kogukonna turvalisuse eest.

Osaleda saavad kõik, ka piiratud liikumisvõimega inimesed.

Alustada saab odava PMR446 raadiojaamaga (sideluba pole vaja).

Hädaabi kanal on 8.

KOV-i infomudel on 3-3-3.

Harjuta raadioside pidamist iga päev (matkal, autosõidul).

Loo kriisiraadioside võrgustik koostöös kohaliku omavalitsusega enne kriisi.