Õhutõrjepataljoni sõdurid kinnistasid arvutisimulatsioonis taktikalise tasandi juhtimisoskuseid
19. veebruaril lõppes õhutõrjepataljoni tulejuhtimis- ja tagalapatarei õppus, kus staabikaitsejagude ajateenijad lihvisid ülesannete täitmist matkesüsteemis VBS4 (Virtual Battle Space 4). Õppuse eesmärk oli kinnistada jao- ja rühmaülemate juhtimisoskust.
„Mina jäin õppusega ja osalejate arenguga rahule. Arvutisimulatsiooni kasutamine annab ainulaadse, ääretult detailse tagasisidestamise võimaluse. Süsteem salvestab tegevuse kõik tasandid – ülemate käsud, tekkinud vahejuhtumid ja nendele reageerimised, üksiksõdurite tegevused ning suulise infojagamise, mida on võimalik taas esitada, andmaks tervikpildi ja toomaks välja tugevused ning nõrkused,“ ütles õppuse vastutav õhutõrjepataljoni rühmaülema abi lipnik Henri Helü.
Viiendat korda toimunud iga-aastase õhutõrjepataljoni tulejuhtimis- ja tagalapatarei õppuse fookus oli traditsiooniliselt suunatud üksusesisese koostöö, allüksuste drillide ning rühma tasemel juhtimise harjutamisele. Peamiseks treenitavaks sihtgrupiks olid jaoülemad, kellele loodi taktikalisi situatsioone rühma raamistikus, et tekitada terviklikku pilti lahingutegevusest ja nende endi rollist plaanide õnnestumises. Õppuse läbiviimist toetas Kaitseväe Akadeemia matkegrupi VBS-i meeskond.
Arvutisimulatsiooni harjutuse õppekeskkond sarnaneb olemuselt arvutimängule, kus osalejad tegutsevad virtuaalses lahinguruumis vastavalt oma üksuse tavapärasele taktikale, kasutades tinglikke sõidukeid või liikudes jalastunult relvastatuna maastikul. Suhtlus üksuste vahel, tegevuste koordinatsioon ja ettekanded kõrgematele üksustele toimuvad raadioside abil.
„Alguses olid kõik ikka superkangelased, aga esimesed niinimetatud „ämbrisse astumised“ tõid osalejad reaalsusesse. Ülemate otsuste vastuvõtmise kiirus, analüüsivõime, käskude andmine ja juhtimine arenesid meeletult. Tänu õppusele oskavad nad nüüd paremini tuvastada võimalikke ohte ja neid plaanide tegemisel arvesse võtta,“ lisas lipnik Helü.
16.–19. veebruarini kestnud õppuse stsenaariumi järgi pidid staabikaitsejagude võitlejad jõudma paiknemisalalt määratud koondumisaladele, liikudes läbi piirkondade, kus oli nähtud vastase tegutsemist. Rännakute ajal pidid sõdurid reageerima erinevatele kontaktvormidele: droonirünnakud, vaatlusdroonide lennud, õhurünnakud, miiniväljadele sattumised, varitsused ja muud intsidendid. Samuti said osalejad harjutada kiirkaitsele asumist ning kiirrünnakute korraldamist.
„Saime mugavates oludes virtuaalmaailmas läbi harjutada seda, mida me reaalselt maastikul teeme – kõikvõimalikud rühmitumised, liikumised, maas ja õhus tegutseva vastase neutraliseerimine jne. Lisaks oli see väga korralik moraali tõstja ja ma usun, et tänu vahetule tagasisidele ning võimalusele oma tegutsemist analüüsida, oleme me palju teadlikumad ja efektiivsemad,“ ütles õhutõrjepataljoni tulejuhtimis- ja tagalapatarei ajateenija reamees Jost Artur Talvist.
Diviisi 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni ülesandeks on vastase õhuründevahendite – lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse radarite abil saadavat ülevaadet õhuruumis toimuvast.