Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Möödunud nädala arenguid Ukrainas iseloomustab mõnevõrra vähenenud sõjategevuse intensiivsus, tugevnevad kaugmaa-täpsuslöögid ning Venemaa ähvardused, et kui Ukraina ei lepi talle pakutud rahutingimustega, esitatakse talle veel karmimad nõudmised.
Vaadeldaval nädalal toimus ööpäevas keskmiselt 165 lahingukokkupõrget, kusjuures see näitaja oli suurem Pokrovski, Kostjantõnivka (mõlemad Donetski obl) ja Huljaipole (Zaporižžja obl) suunal. Neile järgnesid Slovjanski (Donetski obl) ja Lõuna-Slabožanske suund (Harkivi obl).
Venemaa Föderatsiooni väed edenesid peamiselt Slovjanski suunal. Ukraina väed jätkasid aktiivset kaitsetegevust ning tegid edusamme Kostjantõnivka, Slovjanski ja Huljaipole suunal.
Veidi üle nädala kestnud kevadpealetungi käigus on Venemaa relvajõud kaotanud üle 11 000 sõjaväelase, ligi 80 ühikut soomustehnikat ning 330 suurtükki ja suurtükiväe raketiheitjat. Selline hind on makstud pisut rohkem kui 50 km2 Ukraina territooriumi vallutamise eest. Ukraina väejuhatuse teatel oli Venemaa mõnel suunal sunnitud pealetungi peatama Ukraina aktiivse kaitsetegevuse tõttu.
Rindel väga kõrge hinnaga saavutatud kasina edu taustal korraldas Venemaa 23.–24. märtsil kõige suurema õhurünnaku viiendat aastat kestvas täiemahulises sõjas. Nimelt, kui Venemaa poolt eelnenud nädalatel välja lastud õhuründevahendite arv on jäänud 1200–1300 drooni ja 30–70 raketi piiridesse, siis 23.–24. märtsil ründas Venemaa ööpäeva jooksul Ukrainat 948 drooni ja 34 raketiga, mille sihtmärgiks olid kriitiline ja tsiviiltaristu 11 Ukraina oblastis. Öösel alanud rünnaku tulemusena tekkisid voolukatkestused kuues Ukraina oblastis. Päeva jooksul ründas Venemaa sihtmärke Poltava, Vinnõtsja ja Kiievi obl ning Ukraina läänepoolsetes regioonides Hmelnõtskõist Lvivini. Tabamusi said nii kriitilise taristu objektid kui ka elumajad ja ajaloolised hooned. Nädala jooksul lasi Venemaa Ukraina pihta kokku 1928 drooni ja 34 raketti.
Ukraina kaugmaa-täpsuslöögid ulatusid seekord ka Läänemere piirkonda, kus rünnati Primorski ja Ust-Luga naftasadamaid. Samuti rünnati Venemaa kütusetööstuse ettevõtteid ning taristut Saratovi, Samara oblastis ja Baškortostani Vabariigis. Venemaa keemiatööstuse ettevõtetele anti lööke Stavropoli krais ja Samara oblastis ning energeetikataristule Krimmis ja Krasnodari krais. Samuti väärib mainimist rünnak kontsernile Almaz-Antei kuuluva Sevastoopolis asuva keskuse pihta, mis tegeleb õhutõrjekomplekside S-300 ja S-400 remondiga.
Ukraina löögid Venemaa sadamate pihta Läänemerel peatasid Venemaa naftaekspordi nende sadamate kaudu. See on tuntav löök Venemaale, sest Ust-Luga sadama kaudu eksportis Venemaa 2025. aastal ligi 33 miljonit ja Primorski sadama kaudu 17 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi.
Samal ajal tugevdab Venemaa lööke Ukraina sadamate pihta. Kui 2025. aastal rünnati Odessa ja Tšernomorski sadamaid 150 korda, siis sel aastal on niisuguseid rünnakuid toimunud juba üle 180.
Eeltoodud arengud ning õhuründevahendite pidev tehniline areng viitavad sellele, et 2026. aastal kasvab kaugmaa-täpsuslöökide intensiivsus, mõjusus ja roll vastase mõjutamisel sõjas veelgi ning püsib vajadus tasalülitada nendega kaasnevaid riske.