Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Venemaa Ukraina-vastase täimahulise agressiooni 215. nädalal jätkus võimete tasakaalustumine. Ukraina on oma süstemaatiliste süvalöökidega Venemaa energiataristu, keemiatööstusrajatiste ja õhutõrjevõime vastu saavutamas strateegilist initsiatiivi, mis näitab esimesi märke kandumisest ka taktikalisse lahinguruumi. Lähenev suvine võitlusperiood omab potentsiaali saada määravaks Venemaa võimele saavutada edasisi territoriaalseid vallutusi ning teiste sõjaliste meetmete mõju hoidmisel Ukraina ühiskonna vastu. Vaekaussi mõjutab peamiselt Ukraina sõjalise võime areng ja lääneriikide igakülgse toetuse püsivus Ukrainale.
Möödunud nädalat ilmestas lahingutsooni staatilisus. Kuigi lahingukontaktide arv püsib endisel tasemel ehk keskmiselt 167 kokkupõrget ööpäevas, ei ole Venemaa suutnud üheski operatsioonisuunas edasi liikuda. Peamiselt koonduvad tegevused juba varem väljakujunenud suundadel: Pokrovsk, Kostjantõnivka (mõlemad Donetski obl) ja Huljaipole (Zaporižžja obl). Ukraina relvajõududel on läinud korda suurendada oma taktikaliste mehitamata ründevahendite lennukaugust ning lagundada vastase koondumisi eelseisvateks ründeoperatsioonideks järjest sügavamal vastase poolt kontrollitaval territooriumil. See on suurel määral halvanud ka Venemaa relvajõudude võimalused valmistada ette efektiivseid ründemanöövreid. Avalike andmete kohaselt joonistuvad välja ka Ukraina taktikaliste mehitamata süsteemide peamised sihtmärgid, milleks on aprillikuu jooksul olnud vastase taktikaline side, mehitamata süsteemid ja nende stardiplatvormid. Samuti on rünnatud ka kaudtulevahendeid ja tagalafunktsioone (laokomplekse).
Üldist demoraliseerivat psühholoogilist fooni hoiavad mehitamata õhuründed üksikute Vene okupantide pihta. Koos teiste relvasüsteemide tegevusega on Vene relvajõudude isikkoosseisu kaotused olnud endiselt 1100 vigastatud või tapetud vaenlast ööpäevas. Ja seda valdavalt enne, kui nad jõuavad kontaktjooneni. Kaotused ületavad praegusel ajal vastase võimet neid korvata.
Märkimisväärseks tuleb hinnata Ukraina kogu nädala jooksul toimunud süstemaatilist süvarünnakute kampaaniat Venemaa sõjaliste ja sõjapidamist toetavate sihtmärkide vastu. Palju kajastust leidnud Venemaa Läänemere ja Musta mere energiaekspordisõlmede rünnakule lisaks on Ukraina jätkanud järk-järgult rünnakuid ka sõjatööstuskompleksi ja keemiatootmiskomplekside pihta. Neist olulisimad olid rünnakud Voroneži oblastis asuvale keemiatehasele Minudobrenija, kus toodetakse lõhkeainete ja laskemoona põhikomponente ammoniaaki, ammooniumnitraati ja lämmastikhapet ning Samara piirkonnas Togliatti keemiatehastele KuibõševAzot ja Togliattikautšuk. Lisaks tabati rafineerimistehaseid Ufaas ja Nižni Novgorodi oblastis, mis töötleb kuni 320 000 barrelit naftat päevas ning varustab kütusega nii Venemaa relvajõude kui ka Moskva piirkonda, kattes ligi 30% riigi bensiinitarbimisest.
Edaspidi lihtsustab Ukraina süvalööke ka Venemaa õhutõrjesüsteemide süstemaatiline hävitamine. Meedias avaldatud andmetel on Ukraina sel aastal hävitanud juba kuni 80 Vene õhutõrjesüsteemi osist, mis varieerub taktikalise taseme süsteemidest kuni strateegilise eelhoiatusradarite hävitamiseni. Kui jaanuaris õnnestus Ukrainal tabada 21 süsteemi ja veebruaris 25 süsteemi, siis märtsis tabati juba 41 süsteemi ning aprilli esimesed päevad lubavad sarnast dünaamikat. Samal ajal on Venemaa sotsiaalmeedias järjest rohkem viiteid moonanappusest Venemaa kriitilist taristut kaitsvatele süsteemidele, jättes need süsteemid oma lahingupositsioonidele kasutult seisma.
See annab aluse hinnata, et järgnevad kuud võivad saada määravaks, milliseks kujuneb selle sõja tulemus ning missugused kaardid ühele või teisele poolele kätte jäävad. Ukraina on saavutamas strateegilist initsiatiivi, millele aitavad kaasa kõik doonorriigid oma suurema tehnoloogilise ja materiaal-tehnilise abiga. Ukraina ühiskond on näidanud, et ta ei murdu Venemaa igapäevase terrori all ning see toob iga päev lähemale Putini režiimi lüüasaamist igal rindel, k.a Venemaal.