Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Viimase nädala arenguid Ukrainas iseloomustas juba mitmendat nädalat kestev lahingutegevuse intensiivsuse üldine vähenemine ja kaugmaa-täpsuslöökide vahetamine.
Möödunud nädalal toimus ööpäevas keskmiselt 133 lahingukokkupõrget, mis oli jätkuks juba mitu nädalat kestnud langustrendile. Suurt osa mängisid selles ilmastikuolud: kevade saabumisega on ilmad paremad, lehekatet puudel veel ei ole ja pinnas on pehme. Tänu sellele on droonide efektiivsus suur, nende eest varjumine keeruline ja liikumine maastikul raskem.
Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski, Kostjantõnivka, ja Slovjanski (kõik kolm Donetski oblastit) ning Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunal.
Suuremaid liikumisi rindejoonel siiski ei toimunud. Vene üksused laiendasid mõnevõrra oma kontrolli all olevat ala Sumõ oblastis ning edenesid Pokrovski ja Kostjantõnivka (Donetski obl) ning Huljaipole (Zaporižžja obl) suunal.
Ukraina üksused liikusid pisut edasi Kostjantõnivka (Donetski obl), Oleksandrivka (Dnipropetrovski obl) ja Huljaipole (Zaporižžja obl) suunal. Ukraina relvajõud on praeguseks suutnud vabastada peaaegu kõik Venemaa Föderatsiooni poolt varem Dnipropetrovski oblastis vallutatud alad ja Vene üksuste käes on veel ligi viis oblasti piiril paiknevat asulat.
Vaadeldaval nädalal lasi Venemaa kaugmaa-täpsuslöökide käigus välja ligi 1300 drooni ja 30 raketti, mis on võrreldav eelnenud nädala tasemega (1200 drooni ja 40 raketti). Kõige tugevama löök anti enne rahvusvahelist naistepäeva, kui 7. märtsil lasi Venemaa Ukraina pihta välja 480 drooni ja ligi 30 raketti. Selle rünnaku sihtmärkideks oli tsiviil-, energia-, sadama- ja transporditaristu rohkem kui kümnes Ukraina oblastis. Kiievis jäi ligi 1900 maja kütteta ning intensiivsed remonttööd jätkuvad. Kiievi linnavalitsus on lõppeva talve kogemustest teinud tõsised järeldused ja koostanud plaani elektri- ja küttesüsteemide hukukindluse suurendamiseks. See näeb ette elektri- ja soojatootmise hajutamise ning varusüsteemide väljaehitamise, sest tsentraalseid tootmisvõimsusi ja energiavõrke ei ole võimalik õhulöökide eest täielikult kaitsta.
Ukraina kaugmaa-täpsuslöögid olid möödunud nädala jooksul suunatud Venemaa sõjatööstuse jaoks oluliste tehaste, kütusetööstuse ning energiataristu vastu. Need tabasid keemiatehaseid Novgorodi ja Samara oblastis, naftatöötlemistehast Saratovi oblastis, naftahoidlat Krasnodari krais ning energiataristut Belgorodi ja Saratovi oblastis ja Krasnodari krais.
Eraldi peab mainima Ukraina lööki mikroelektroonikatehase Kremni EL pihta Brjanski oblastis. Tegemist oli juba kuuenda rünnakuga sellele tehasele, mis varustab Vene sõjatööstust mikroskeemide, pooljuhtide ja muude elektroonikakomponentidega. Seekord õnnestus mitme tiibraketiga Storm Shadow tabada tehase võtmetähtsusega tootmishoonet, mis peatab tehase tegevuse pikemaks ajaks. Ukraina kaugmaa-täpsuslöökide efektiivsuse suurenemise taustal on oluline asjaolu, et sõja käigus on Venemaa õhutõrje kulutanud õhutõrjerakette kiiremini, kui tööstus on suuteline neid tootma, mistõttu Venemaa õhukaitsevõime ei ole enam piisav kõigi strateegiliste objektide võrdselt tugevaks kaitsmiseks.
Ukraina avaldatud luureinfo kohaselt on Vene relvajõudude kaotustes kasvanud lahingutes hukkunute osakaal, mis on üle 60% ehk 1,6 hukkunut ühe haavatu kohta (1,6 : 1). Tavaliselt on suurtes sõdades sõdinud riikide kaotustes olnud üks hukkunu kolme haavatu kohta (1 : 3). Venemaa kaotused sõjas ulatuvad praeguseks hinnanguliselt enam kui 1,3 miljoni võitlejani.
Venemaa relvajõudude hukkunute ja haavatute suhe on kooskõlas sellega, mida on lahinguväljal olnud näha juba mõnda aega – Venemaa väejuhatus kasutab oma jalaväge halastamatult ja ei paista laskvat end mõjutada isikkoosseisu kaotustest. Haavatud ründejalaväelaste, kes on saanud vaid lühiajalise väljaõppe, evakueerimine lahinguväljalt on droonisõja tingimustes keeruline ning see ei ole Vene väejuhatuse jaoks prioriteet. Venemaa sõjaväelased on sotsiaalmeedias juba pikalt kurtnud tohutute kaotuste üle, kuid muutunud on vaid see, et Venemaa Föderatsioonis on hakatud karmilt piirama sotsiaalmeedia kasutamist ja on loodud võimalused reservväelasi jooksvalt mobiliseerida. Samuti on olnud teateid ülikoolidele esitatud nõudmistest toetada tudengite värbamist Venemaa relvajõududesse.
Lisaks rindel toimuvatele sündmustele saatis Ukraina oma õhutõrjespetsialistide meeskonnad Pärsia lahe piirkonda, tugevdama USA baaside õhukaitset Jordaanias ning toetama Araabia Ühendemiraatide, Katari ja Saudi-Araabia õhukaitset. Venemaa Föderatsioon jätkas oma tavakohast lääneriikide vastast retoorikat, mille kohaselt lääneriigid tõukasid Ukraina sõtta Venemaa vastu ning nüüd püüavad USA ja Iisrael teha sedasama Pärsia lahe ääres paiknevate araabia riikidega sõjas Iraani vastu. Samuti jätkas Venemaa juhtkond oma riigi sõjaliste edusammude kirjeldamist tegelikest suurematena ning olukorra kujutamist Ukraina jaoks lootusetuna.