Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Möödunud nädalal oli sõjategevus Ukrainas jätkuvalt intensiivne. Venemaa sooritas rahuläbirääkimiste uue vooru alguse puhul ootuspäraselt ulatusliku rünnaku Ukraina energiataristu vastu ning Vene retoorikas kordusid territoriaalsed nõudmised ja väited, et Ukraina praegune valitsus on ebaseaduslik ning tuleb asendada.
Venemaa põhipingutus oli rindel Pokrovsk-Mõrnohradi ja Huljaipole suunal ning märkimisväärsed katsed edeneda toimusid ka Kostjantõnivka, Lõmani ning Lõuna-Slobožanske suunal. Keskmine ööpäevane lahingukokkupõrgete arv püsis 200 lähedal. Pokrovsk-Mõrnohradi suunal püüdsid Vene väed sulgeda piiramisrõngast linnastu ümber, kuid hoolimata mitu kuud väldanud pealetungist pole neil see seni õnnestunud. Vene üksused liikusid nädala jooksul edasi peamiselt Pokrovsk-Mõrnohradi, Slovjanski ja Kostjantõnivka-Družkivka suunal.
Ukraina relvajõud alustasid eelmisel nädalal vasturünnakuid rinde lõunaosas, et peatada või aeglustada vastase vägede edasiliikumist ja stabiliseerida olukorda. Tegemist ei olnud suurema pealetungiga, vaid taktikalise tasandi vasturünnakutega, mille tulemusena Vene vägede edenemine ka aeglustus. Kohati õnnestus Ukraina vägedel sundida vastast taanduma ligi 9–10 km. Ukraina väed liikusid edasi Dobropillja, Oleksandrivka ja Huljaipole suunal. Ukraina väejuhatus hindas olukorda Oleksandrivka ja Huljaipole suunal jätkuvalt keeruliseks ning Ukraina üksuste vasturünnakud jätkusid.
Ukraina relvajõudude edu on seostatud Starlinki terminalide kasutamise piirangutega, mille on USA firma SpaceX kehtestanud Vene relvajõududele. Samuti on Venemaa Föderatsiooni võimud piiranud ka sotsiaalmeediaplatvormide (Telegram) kasutamist Venemaa relvajõududel. Teadaolevalt on need piirangud mõjutanud Venemaa üksuste tegevust mitmes suhtes. Starlinki kasutamise võimaluse kadumine droonide juhtimiseks ja sihitamiseks vähendas survet Ukraina vägede ühendusteedele (mis on Vene taktika oluline element), aeglustas Vene üksuste droonioperatsioone ja nõrgendas Vene üksuste vahelist koordineerimist. Sotsiaalmeedia kasutamisele seatud piirangud takistavad info horisontaalset levikut Venemaa Föderatsiooni vägedes, st info sihtmärkide ja logistiliste vajaduste kohta ning üksusi toetavate vabatahtlike tegevuse koordineerimiseks liigub varasemast tunduvalt aeglasemalt. Venemaa relvajõudude juhtimise kokkuvarisemist ei ole toimunud – selle vältimiseks on olemas muud sidekanalid. Kuna aga mõned üksused sõltuvad Starlinkist ja sotsiaalmeediaplatvormide kasutamisest, siis tekkisid Venemaa relvajõududel probleemid, mis aeglustasid juhtimisahela tööd ja aitasid kaasa Ukraina vägede tegevusele.
Venemaa Föderatsiooni kaugmaa-täpsuslöökide intensiivsus oli võrreldav üle-eelmise nädalaga ning Venemaa lasi nädala jooksul välja ligi 1100 drooni ja 60 eri tüüpi raketti. Löögid olid sihitud Ukraina energia-, transpordi-, tööstus-, meditsiini- ja tsiviiltaristu vastu. Kõige intensiivsem rünnak leidis aset 17. veebruaril, kui Venemaa lasi välja ligi 400 drooni ja 30 raketti, mille sihtmärgid paiknesid 12 Ukraina oblastis. Olukord Ukraina energiasektoris on pingeline ning Ukraina on väljendanud tänu iga abi eest, mida toetajariigid talle saadavad.
Ukraina kaugmaa-täpsuslöökide sihtmärkideks olid Tamani naftaterminal ja Ilski naftatöötlemistehas Krasnodari krais, keemiatehas Permi krais, navigatsiooniseadmete tehas Tšeboksarõs, Tšuvaššias ning energiataristu objektid Belgorodi ja Brjanski oblastis.