Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Eelmine nädal olulisi arenguid Venemaa agressioonis Ukraina vastu endaga kaasa ei toonud ehk Moskva jätkas oma püstitatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks samaaegselt sõjalise surve hoidmist ja näilise diplomaatilise valmisoleku demonstreerimist.
Poliitilis-diplomaatilisel lahinguväljal jätkas Venemaa Ukraina kuvamist poolena, kes ei soovi tegelikke läbirääkimisi, süüdistades samas lääneriike sõja pikendamises Ukraina toetamise kaudu.
Rindejoonel toimus sõjategevuse intensiivsuses mõningane langus ehk võrreldes eelnevate nädalatega on lahingkokkupõrgete arv langenud 250-lt 230-ni. Lahinguväljal jätkavad Venemaa väed aeglast ja kulukat edasiliikumist peamiselt infiltratsioonitaktika abil, eriti Donetski oblasti piirkonna võtmelinnade, näiteks Kostjantõnivka ja sellega külgnevate sektorite ümbruses. Operatiivse läbimurde märke siiski ei ole ja paljud teatatud „edud” näivad infosõja kontekstis olevat piiratud ulatusega või liialdatud. On viiteid, et Venemaa võib kasutada tehisintellekti loodud või manipuleeritud videoid osana infokampaaniast, et levitada valeväiteid lahinguvälja vallutustest Kostjantõnivka suunal ja lähedalasuvates piirkondades, näiteks Dovha Balkas.
Ukraina kindralstaabi andmetel vallutasid Vene väed vaadeldaval perioodil ligikaudu 16 km² territooriumi, kaotades samal ajal päevas keskmiselt 1295 meest hukkunute või haavatutena. Võib hinnata, et vähemalt hetkel on ukrainlased tänu droonide massilisele ja efektiivsele kasutamisele suutnud tasakaalustada venelaste arvulise ülekaalu mõju lahinguväljal. See võib aga omakorda seada Venemaa olukorda, kus praeguse tupikseisu lahendamiseks tuleb veelgi suurendada niigi kõrgeid värbamisnumbreid, ehkki välistada ei saa ka uue mobilisatsiooni korraldamist.
Lisaks rindejoonele on Ukraina intensiivistanud drooni rünnakuid Venemaa logistikavõrkude vastu, eriti okupeeritud Hersoni ja Krimmi ühendavate marsruutide vastu. Võib hinnata, et korduvad rünnakud sildadele, maanteedele ja ümbersuunatud logistikakolonnidele tekitavad üha suuremaid häireid, sealhulgas süvendavad kütusepuudust ja transpordi ebastabiilsust eelkõige Krimmis ja Sevastoopolis, aga ka laiemalt. Samaaegselt on oluliselt suurenenud Ukraina rünnakute arv Venemaa juhtimispunktide, õhutõrje ja logistikakeskuste vastu, mis omakorda vähendavad Venemaa võimet jätkata maavägede operatsioone Ukraina vastu.
Siiski ei ole Ukraina edukus Venemaa energia- ja logistikataristu hävitamisel kuidagi mõjutanud Venemaa võimet korraldada massilisi kombineeritud drooni ja raketi rünnakuid. Nii teostas Venemaa 14.–15. juuni öösel ühe selle kuu suurima rünnaku Ukraina vastu, tulistades välja 70 raketti ja üle 600 drooni sihtmärkide pihta üle kogu Ukraina, kusjuures suuremad rünnakud keskendusid Kiievile, Dniprole ja Harkivile. Ukraina õhuväe andmetel toetus 14.–15. juuni rünnakute puhul Venemaa suuresti Iskander-M ballistilistele rakettidele Kalibri rakettide asemel. Ukraina ametnike sõnul peeti kõik tiibraketid kinni, kuid ballistiliste rakettide, droonide ja tiibrakettide langevad rusud tekitasid ikkagi kahju. Ukraina õhuvägi teatas ka, et Venemaa droonid lendasid madalamal kõrgusel ja hõlmasid kiiremaid reaktiivmootoriga mudeleid, mistõttu oli neid raskem tuvastada ja alla tulistada. Rünnakud tulid samaaegselt mitmest suunast, mis raskendas omakorda Ukraina õhutõrjevõimekust.
Teadete kohaselt hukkus rünnakutes vähemalt 11 ja vigastada sai 53 inimest, sealhulgas Kiievis. Rünnakud kahjustasid elamuid, energiainfrastruktuuri ja haridusasutusi ning jätsid ligikaudu 140 000 Kiievi elanikku elektrita. Nagu juba tavaks saanud, siis ka seekord oli Venemaa väitel rünnaku sihtmärkideks peamiselt kaitsetööstusettevõtted, mis on seotud mehitamata õhusõidukite ja muude mehitamata/robotiseeritud süsteemide, mootorite ning lennuki- ja raketikomponentide, sealhulgas lõhkepeade tootmisega. Reaalsuses oli sihtmärkide hulgas ka Ukraina kultuuri- ja religioossed asutused, mis on seotud Ukraina rahvusliku kultuuripärandi hoidmisega (sealhulgas rahvuslik filmistuudio, rahvuslik kunstimuuseum, UNESCO kaitse all olev klooster koos katedraaliga).
Meie lähedal toimunud arengutega seoses võiks välja tuua, et Ukrainlaste jätkuvate droonirünnakute valguses otsustas Venemaa kaitseministeerium sellel aastal Peterburis traditsioonilist mereväe peaparaadi mitte korraldada. Samal põhjusel siirdati seni Soome lahe idaosas Kroonlinnas ja Lomonosovis paiknenud Balti laevastiku sõja- ja abilaevad Kaliningradi oblastisse, Baltiiski mereväebaasi. Ümber paigutati kaks Smolnõi-klassi õppelaeva, kaks Lada ja üks Kilo-klassi allveelaev, Kashtan-klassi allveelaevade päästelaev, Balk-klassi päästelaev, suur ujuvkraana ning Djugon-klassi dessantkaater. Selline ümberpaigutamine räägib väga selgelt vastu Venemaa levitatavale narratiivile Balti riikide poolt oma õhuruumi avamisest Ukraina droonidele, sest väärtuslikud vahendid on viidud nüüd Ukraina piiridele senisest lähemale.