Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Venemaa kaitseministeeriumist lekkinud kaart Zaporižžja piirkonnast näitas mitme asula väidetavat vallutamist Orihhivi ümbruses, kuid hinnangud viitavad, et neid alasid ei olnud tegelikult täielikult hõivatud või Venemaa kontroll ei olnud seal kindel. Sarnane muster ilmnes ka Kupjanski suunal, kus Venemaa juhtkond on korduvalt väitnud linna vallutamist või Ukraina üksuste ümberpiiramist, kuigi lahinguvälja tegelik olukord neid väiteid ei kinnitanud.

Selle tulemusel on kujunenud olukord, kus Venemaa president Vladimir Putin võib saada moonutatud pildi sõja tegelikust seisust, kuna sõjaline juhtkond esitab väidetavalt liialdatud võite või ebatäpseid raporteid ja kaarte. Samal ajal on Venemaa pealetungi tempo võrreldes varasema aastaga märgatavalt aeglustunud. Ukraina drooni- ja raketirünnakute kampaania muutub järjest tõhusamaks, avaldades kasvavat survet nii rindejoonele kui ka Venemaa sügavale tagalale. 29. mail kuulutati esimest korda Ukraina piirist üle 2000 kilomeetri kaugusel asuvas Uurali föderaalringkonnas välja raketiohu režiim.

Möödunud nädala arengusuundi Ukraina sõjas iseloomustab lahingutegevuse ägenemine, kui Venemaa kasutas suurrünnakus Ukraina pihta 1.–2. juuni öösel 656 drooni ning 73 raketti. Venemaa kasutab ära Ukraina Patriot-süsteemide vähesust ning ründab Ukraina linnu rohkemate ballistiliste ja tiibrakettidega. 1.–2. juuni öösel kasutati rünnakuteks rekordiliselt 33 ballistilist raketti Iskander, millest 11 suutis Ukraina hävitada ja kaheksa tiibraketti Zircon, millest ühtegi ei suudetud hävitada. Brutaalsete rünnakutega proovib Venemaa juhtida tähelepanu kõrvale ebaedust rindel.

Rindel toimus keskmiselt 280 lahingukokkupõrget ööpäevas (eelmisel nädalal 261). Hinnanguliselt on Venemaa selle aasta mais okupeerinud u 14 km², mis moodustab vaid 3% eelmisel aastal samal ajavahemikul vallutatud territooriumist, mis oli 385 km². See toetab hinnanguid, et Venemaa edasiliikumine on rindel aeglustunud ja paljudes kohtades seiskunud. Samas on Ukraina väed teinud aktiivselt vasturünnakuid ja liikusid edasi Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski ja Donetski oblast), võttes tagasi 46 km².  

• Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus endiselt Pokrovski (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunal, millele järgnesid Kostjantõnivka (Donetski oblast), Lõmani (Donetski oblast) ja Lõuna-Slobožanske (Harkivi oblast) suunad.
• Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi peamiselt Huljaipole (Zaporižžja oblast), Pokrovski (Donetski oblast), Kostjantõnivka (Donetski oblast) ja Lõuna-Slobožanske (Harkivi oblast) suunal.
• Ukraina väed tegid aktiivselt vasturünnakuid ja liikusid edasi Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski ja Donetski oblast). Ukraina väed suutsid rohkem territooriumi tagasi võtta, kui Vene väed vallutada.
• Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1320 sõjaväelast ööpäevas.

Ukraina kaugmaa-täppislöögid tabasid viimase nädala jooksul Venemaa luure- ja sõjalisi objekte Peterburi, Voroneži, Taganrogi ja Krasnodari piirkonnas. Rünnakud kahjustasid õhutõrjesüsteeme, logistikaladusid ning muid sõjalisi sihtmärke, mis paiknesid kümnete kuni sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest. Eesti lähiregioonis tabasid Ukraina droonid 3. juuni varahommikul Peterburi naftaterminali ning Kroonlinna laevaremonditehases kuivdokis olnud Venemaa Föderatsiooni Balti laevastiku Stereguštšii-klassi korvetti. See laevaklass on Balti laevastiku võimekaim õhutõrjeplatvorm ning rünnaku tulemusel kaotas Balti laevastik praegu teadmata ajaks ühe kolmandiku enda merel baseeruvast keskmaa-õhutõrjevõimest.

Kõige olulisem areng ei seisne mitte suurtes territoriaalsetes muutustes rindel, vaid Ukraina üha süsteemsemas ja tõhusamas kampaanias Venemaa logistika vastu okupeeritud Lõuna-Ukrainas, Krimmis ja Venemaa enda tagalas. Ukraina rünnakud on suunatud eelkõige peamisele varustuskoridorile, mis ühendab Venemaad okupeeritud Krimmiga marsruudil Mariupol – Berdjansk – Melitopol – Džankoi. Selle tulemusel on teatatud kütusepuudusest Krimmis, bensiini müügipiirangutest, Vene konvoide liikumise vajadusest öisel ajal ning elektroonilise sõjapidamise ja droonituvastussüsteemide tugevdamisest, et kaitsta varustusteid. Krimmis on piiratud bensiini müügikvoote 20 liitrile ja sedagi talongide alusel. Tekkinud on väga pikad järjekorrad. Samas on mustal turul seal müügihind hüppeliselt kasvanud, ulatudes  95 oktaanarvuga bensiini puhul kuni 300–400 rublani liitri eest (3,5–4,7 eurot/liiter). Vastumeetmena drooniohule on Venemaa hakanud tagalas värvima oma sõjatehnikat eriskummaliseks (näiteks musta-valgetriibuliseks), et eksitada droonide tehisintellekti süsteeme ja sihtmärgi automaattuvastust. Tegemist on Venemaa püüdlusega vähendada kahjusid logistika tagamisel.

Üks olulisimaid poliitilisi arenguid oli Vene Geran-2 / Shahed tüüpi drooni tabamus elumajale Rumeenias Galați linnas, mille tagajärjel said vigastada tsiviilisikud. Tegemist oli esimese teadaoleva juhtumiga, kus Vene droon põhjustas NATO liikmesriigis tsiviilkannatanuid. Sarnaseid juhtumeid ei saa tulevikus välistada, mis suurendab pingeid Venemaa ja NATO vahel, kus hübriidrünnakute kasvu korral tekib vajadus neile adekvaatselt vastata. Venemaa reaktsioon Rumeenias toimunud droonirünnaku kohta hõlmab kahte paralleelset narratiivi: ühtpidi eitatakse, et droon oli Vene päritolu, samal ajal aga hoiatatakse selle kaudu Euroopa riike, et tulevikus võib esineda sarnaseid juhtumeid, ning loodetakse, et Euroopa riigid vähendavad toetust Ukrainale.