Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Möödunud nädala arenguid Ukraina sõjas iseloomustab selle aasta kõrgeimale tasemele tõusnud lahingutegevuse intensiivsus, Ukraina senini tugevaim õhurünnak Moskvale ning Venemaa sõjalise juhtkonna jätkuvad katsed näidata Vene vägede edasiliikumist tegelikust tunduvalt kiiremana. President Putini kõneisik tegi avalduse, mille kohaselt on rahuprotsess ajutiselt peatunud.
Rindel toimus ööpäevas keskmiselt 245 lahingukokkupõrget, mis on viiendiku võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Möödunud nädala jooksul toimunud territoriaalsete muutuste kokkuvõttes vabastasid Ukraina väed 12 km² Ukraina territooriumit.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunal, millele järgnesid Kostjantõnivka (Donetski oblast), Lõmani (Donetski oblast) ja Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast) suunad.
- Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi peamiselt Pokrovski suunal ja Harkivi oblasti põhjaosas.
- Ukraina väed sooritasid aktiivselt vasturünnakuid kogu rinde ulatuses ja liikusid edasi Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast) ja Oleksandrivka (Dnipropetrovski oblast) suunal ning Zaporižžja oblasti lääneosas.
- Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1100 sõjaväelast ööpäevas.
Venemaa lasi kaugmaa-täpsuslöökide käigus välja ligi 2300 mehitamata õhusõidukit ja 85 eri tüüpi raketti. Venemaa löökide sihtmärkideks oli energia-, transpordi- ja tsiviiltaristu rohkem kui kümnes Ukraina oblastis. Muuhulgas ründas Venemaa kolm päeva järjest Ukraina gaasitööstuse objekte Tšernihivi ja Dnipropetrovski oblastis. Dnipropetrovskis tabas raketilöök toiduainete ladu. Möödunud nädala õhurünnakute tagajärjel said tabamusi elumajad Kiievis, Sumõs, Harkivis, Dnipropetrovskis ja mujal; hukkus üle 50 ja vigastada sai üle 300 tsiviilisiku. Ukraina õhutõrje suutis hävitada 94% väljalastud mehitamata õhusõidukitest ja 54% rakettidest. Tõsiasi, et Ukraina suutis hävitada pisut üle poole Vene rakettidest, näitab, kui väga vajab riik täiendavaid õhutõrjekomplekse ja -rakette Venemaa õhurünnakute tõrjumiseks ning kriitilise taristu kaitseks.
Ukraina jätkas möödunud nädalal Venemaa strateegilise tähtsusega ettevõtete ja sõjaliste sihtmärkide ründamist. Ukraina löögid tabasid naftatöötlemistehaseid Rjazani, Moskva, Nižni Novgorodi ja Jaroslavli oblastis ning naftapumbajaamu Moskva ja Jaroslavli oblastis. Samuti rünnati pooljuhtide tehast ja tehnoparki Moskva oblastis ning keemiatehast Stavropoli krais. Sõjalistest sihtmärkidest said tabamusi Venemaa sõjalaevad Kaspia merel ning lennuvahendid, õhutõrjeüksused ja sidesõlmed Krimmis. Ukraina sagenevad löögid Krimmi poolsaarel asuvate sihtmärkide pihta ja kasvav hävitatud objektide arv viitavad Vene õhutõrje nõrgenemisele piirkonnas.
Ukraina kaugmaalöökidel on Venemaa kütusetööstusele ilmne mõju. Viimasel nädalal avaldatud hinnangute kohaselt on tootmist vähendanud või selle täielikult peatanud naftatöötlemistehased, mis annavad 30% Venemaa bensiinist ja 25% diiselkütusest. Ukraina on aasta algusest kahekordistanud rünnatud naftatöötlemistehaste arvu ning löökide tulemuslikkust soodustavad rünnakute kasvav hulk ja Venemaa õhutõrje puudujääkide suurenemine.
Ukraina rünnakud Venemaa territooriumi sügavuses paiknevate objektide vastu on hakanud kajastuma ka sealses avalikus arvamuses. Maikuu alguses korraldatud küsitluse kohaselt pidas 18% vastanuist nädala kõige märkimisväärsemaks sündmuseks Ukraina kaugmaalööke strateegiliste sihtmärkide pihta. Rindel toimuvat pidas peamiseks teemaks 16% küsitletutest. Ukraina õhurünnakute kaalukus on venemaalaste silmis kiiresti kasvanud, sest alles aprilli keskpaigas märkis neid kõige aktuaalsema teemana vaid 5-6% vastanutest. Seega on Venemaa elanikkond hakanud selgemalt tunnetama sõja füüsilist reaalsust – sellega kaasnevaid ohte, purustusi ja hävingut.
Samas näitas möödunud nädal taas, et sõjategevuse käigus pidevalt intensiivistuvate kaugmaalöökidega kaasnevad ohud kolmandatele riikidele, kelle õhuruumi satuvad sõdivate poolte mehitamata õhuründevahendid. Eesti kohal lasti mõned päevad tagasi esimest korda alla kursilt kõrvale kaldunud mehitamata õhusõiduk ning sõdivate poolte mehitamata õhusõidukeid on kukkunud varem ka Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Moldova ja Rumeenia territooriumile. Arvestades, et kaugmaadroonid on muutunud massiliselt kasutatavaks ründevahendiks ning nende tootmine ja kasutus suureneb pidevalt, on selge, et koormus sõdivate riikidega piirnevate riikide õhukaitsele edaspidi ainult kasvab.
Mehitamata õhusõiduki allatulistamisega ületati Eestis oluline lävend ning edaspidi tuleb selliste intsidentide lahendamiseks olla kogu aeg valmis. See ülesanne on eriti tähtis, sest Venemaa on vallandanud Baltimaade vastu valeinfokampaania. Selle raames süüdistab Vene välisluureteenistus Balti riike oma õhuruumi avamises Ukraina droonidele ja Ukraina droonimeeskondade vastuvõtmises, kes ründavat sealt sihtmärke Venemaal. Neil väidetel ei ole reaalsusega midagi ühist.