Eesti kaitseväelased osalevad esimest korda katsetusõppusel REPMUS
31. augustil algas iga-aastane NATO rahvusvaheline mereliste mehitamata ja autonoomsete süsteemide katsetusõppus REPMUS (Robotic Experimentation and Prototyping using Maritime Unmanned Systems), kus mereväelased, kaitsetööstus ja teadusasutused saavad uusi lahendusi päris operatsioonikeskkonnas proovida.
„Mereväe jaoks on REPMUS eelkõige võimalus katsetada, kuidas mehitamata ja autonoomsed süsteemid saavad toetada reaalseid mereväe ülesandeid,“ ütles Eesti-poolne õppuse juht kaptenmajor Märt Uuemaa Eesti mereväest. „Olulised teemad on näiteks mereseire ja olukorrateadlikkus, miinitõrje ning veealuse taristu kaitse. Eesti mereväel on autonoomsete allveesüsteemide kasutamisel juba pikaajaline kogemus, mistõttu saab REPMUS-el hinnata, kuidas uusi tehnoloogiaid olemasolevate võimetega kombineerida. Samuti annab õppus võimaluse katsetada, kas Eesti kasutatavad lahendused töötavad koos liitlaste süsteemidega. Eesmärk ei ole inimesi tehnoloogiaga asendada, vaid anda mereväelastele paremad vahendid, et teha oma ülesandeid tõhusamalt, kiiremini ja väiksema riskiga.“
31. augustist kuni 25. septembrini toimuval REPMUS katsetusõppusel osaleb Eesti kaitsevägi tänavu seitsmeliikmelise meeskonnaga, milles osalejaid nii mereväest kui ka tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatusest. Õppus on Eesti jaoks oluline võimalus katsetada ja hinnata uusi tehnoloogiaid, mis aitavad parandada olukorrateadlikkust merel, vähendada riske inimelule ning toetada olemasolevaid meresõjalisi võimeid.
„Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse jaoks on REPMUS-el võimalus siduda kaitseväe reaalsed vajadused uute tehnoloogiliste lahendustega,“ ütles Eesti-poolne õppuse asejuht nooremleitnant (reservis) Lauri Kummel kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatusest. „Oluline on liikuda pelgalt tehnoloogia vaatamisest ja tutvustamisest võimalikult kiiresti päris sõjalise võime arendamise ning kasutuselevõtuni. REPMUS annab selleks hea keskkonna, sest lahendusi saab katsetada koos nende võimalike kasutajate, liitlaste, teadlaste ja ettevõtetega. Õppusel saadud kogemus aitab hinnata, millised tehnoloogiad lahendavad päriselt Eesti kaitsevõime vajadusi ning millised vajavad veel arendamist. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse vaates on oluline ka Eesti kaitsetööstuse kaasamine, et head ideed ja prototüübid jõuaksid võimalikult kiiresti kasutatavate võimeteni.“
Eesti kaitseväe osalemine REPMUS-il toetab laiemat eesmärki teha tihedamat koostööd kaitsetööstusega, kiirendada uute tehnoloogiate katsetamist ja kasutuselevõttu ning arendada rahvusvahelist koostööd droonivõimekuse valdkonnas. Eesti osales REPMUS-el esimest korda vaatlejana 2025. aastal.
REPMUS on üks olulisemaid NATO õppusi, mis keskendub mereväe mehitamata tehnoloogia arendamisele, katsetamisele ja koostööle liitlaste vahel, ühendades teadusuuringud, innovatsiooni ja reaalsete sõjaliste vajaduste testimise.