Vabariigi aastapäeva paraadi telgitagused

On esmaspäeva õhtu, 23. veebruar ning Tallinna Kaarli puiestee on kamuflaažist ja pidulikust vormist kirju. Juba kaks tundi on tuhatkond kodumaa kaitsjat oodanud vabariigi aastapäeva paraadi peaproovi algust. Üksuste vahel on näha liikumas ka kaitseväe juhatajat kindralleitnant Andrus Merilod, kes paraadil osalejatega vestleb, jagades võitlejatele soovitusi külmakraadidega toime tulemiseks. Peatselt kõlab aga üle Vabaduse väljaku mehine hääl, mis paraadi sihtkohta toob ja algavast peaproovist märku annab. Kaitseväe veebel, ülemveebel Andreas Rebane teeb üksustele viimase instruktaaži.

Ülemveebel on aasta suurimal paraadil rivistaja ametis ning läbi ja lõhki seotud suursündmuse korraldusega. Oma üksuseid usaldab ta täielikult. Juba kaks nädalat enne paraadi kinnitas ta, et paraadi kontrollimise tagasiside on olnud väga positiivne ning üksused on valmis väärikalt esindama kaitseväge paraadil. Peaproov annab selge pildi kuudepikkuste marsidrillide tulemustest.

„Kuperjanovi jalaväepataljonis alustasime paraadi ettevalmistustega kuu või enam tagasi, kui panime kompaniist kaks rühma kokku,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii võitleja, kapral Kahro Koitla. Tema sõnul tõstatati kontrollparaadil küsimus, kas tegemist on ehk kõige paremini valvesammus marssiva karbiga. Seersant Kristjan Järve sõnul alustas varakult harjutamisega ka logistikapataljon. „Alustasime drillidega umbes jaanuari alguses. Lipnikud olid siis veel logistikakoolis ehk paraadiks harjutamisega tegelesid rühmavanemad. Enne paraadi kontrolli käisime iga õhtu 45 minutit marssimas.”

Paraadil osalejate emotsioonid on vabariigi aastapäeva eel eriti tugevad. Sõdurileht vestles paraadi peaproovi eel õhutõrjepataljoni ajateenijaga, raketisüsteemil Mistral meeskonna ülemana teeniva nooremseersant Mattias Viirmaga. „Väga lahe on siin olla. Olen olnud väiksest peale tänu vanematele paraadi fänn, nii et ise siin olla on auväärne võimalus. Kui hommikul Tapalt sõitma hakates oli tüütu nii vara ärgata, siis siia jõudes juba vanalinna vahel sõites oli väga lahe tunne, inimesed lehvitasid,” sedastas Viirma.

Sellega, et vabariigi aastapäeva paraadil osalemine on uhke tunne sõduritele, nõustub ka ülemveebel Rebane. „Kõige suurem heameel on see, et ma tunnetan, et meie sõduritele hakkab paraad järjest rohkem korda minema. Ma mäletan, et oma esimestel paraadidel osaledes polnud ma eriti positiivselt meelestatud ja peas mõlkus mõte, miks me siin oleme. Nüüd ma näen seda, et see mõttemaailm on täielikult muutunud – noortele inimestele on paraadil osalemine oluline ja samamoodi on kaitsetahe ja sidusus suurenenud. See teeb ainult rõõmu,” rääkis Rebane.

Just see kasvav motivatsioon ja uhkustunne peegeldub ka paraadi üldises kvaliteedis, mis ei sünni aga üleöö. Selle taga on pikk ja põhjalik ettevalmistusprotsess, mis algab aasta enne pidulikku päeva ning hõlmab nii riviharjutuste kui ka korralduse läbimõeldud planeerimist.

Vabariigi aastapäeva paraadi ajalugu

Kaitseväe paraade on ametlikult peetud alates 1919. aastast. Sellel aastal otsustati ametlikult, et vabariigi sünnipäeva tähistamise põhielementideks peavad olema aktused, paraad ja lõbustused. Tollal marssisid paraadil lisaks väeosadele veel seltsid, koolid ja muud organisatsioonid. Mida aeg edasi, seda rohkem on traditsioonilisi pidustusi järk-järgult muudetud. Esimesel paraadil osalesid peamiselt jalastunud üksused. Alates teisest paraadist võtsid osa juba tankid ja pealinna kohal tegid tiire ka lennukid –mõned lausa surmasõlme tehes.

1939. aasta paraad jäi tollal viimaseks sellise formaadiga paraadiks. 1992. aastast alates hakati taas paraadi korraldama. Siis oli rivis üle 1500 osaleja, kahjuks aga ilma relvade, tehnika ja korraliku välivormita. Iga aastaga on paraad kogunud järjest rohkem populaarsust. Paraku on läbi ajaloo mõned paraadid ka ära jäänud ja seda eri põhjustel. Aastatel 1932 ja 2007 jäi paraad ära külma ja 2021 COVID-19 pandeemia tõttu. Seevastu peeti 2011. aasta paraad 20-kraadise pakasega. Paraadi rivistab 2015. aastast kaitseväe veebel.

Aastajagu tööd mõne tunni nimel

Juba aasta enne vabariigi aastapäeva algab paraadi korraldamine tagasiside kogumisega eelmiselt paraadilt. Nii pannakse paika plaanid ja tehakse vajadusel korralduslikke muudatusi. „Kõike me arvestada ei saa, sest meil on piirangud – paraadiplats on meil ühesugune, suuremaks seda keegi ei ehita,” sõnas planeerimisprotsessi kohta paraadi rivistaja, kaitseväe veebel ülemveebel Andreas Rebane. „Ütlen kohe ära, et tung paraadile saada on suur. Just väga paljud ajateenijad sooviksid paraadil osaleda.” Rebase sõnul on tagasisidet saadud ka lapsevanematelt, kes küsivad, et miks just nende lapsed paraadile ei pääse.” Oleme pidanud selgitama, et kuidas käib valik ja mismoodi need üksused paraadile määratakse.”

Olgugi et ülemveebel Rebane on üle 30-aastase teenistuse jooksul eri rollides paraadist mitmel korral osa võtnud, on ta esimest korda rivistaja rollis. „Olen osalenud suuremal osal toimunud paraadidest. Kas paraadiplatsil marsiüksustes või siis tehnikal, hoides väe- või struktuuriüksuse lippu.” Samuti on Rebane väisanud paraadi ka tavalise külastajana. „Iga kord olen kõndinud rahva seas ja vaadanud, mis meeleolud rahval on ja selle põhjal oleme teinud muudatusi, et muuta paraad veel atraktiivsemaks.”

Tõepoolest, 2026. aasta paraadil on võrreldes varasemaga mitmeid muudatusi. Näiteks toodi kolme kohta Kaarli puiesteele ja Pärnu maanteele ekraanid, kus kajastati Vabaduse väljakul toimuvat. „Platsi peale ei mahu palju inimesi. Meie tulevik, need väiksed lapsed, kes hüpitavad ja istuvad õlgade peal – neil ja teistel pealtvaatajatel peaks olema parem ülevaade aastapäeva paraadist. Hea küll, telefonid on, aga ma arvan, et ekraanidega suudame me paremat pilti pakkuda. Idee on selles, et me saame nende ekraanide abil hakata ülekannet tegema juba siis, kui teleülekannet veel ei toimu, umbes kella kümne paiku. Näitame kõike, mis platsil toimub. Näiteks, kuidas toome üksused sisse, et inimesed, kes paraadile tulevad, saaksid mingisuguse pildi ette,” selgitas Rebane.

Pikendati ka aega, mil on võimalik külastada kaitseväe tehnikanäitust. Kui varem oli näitus avatud peale paraadi, siis nüüd saab sõidukeid lähemalt vaadata ka mõni tund enne. Ülemveebli sõnul on huvilisi näitusel varasematel aastatel olnud rohkelt selle viimaste hetkedeni, mistõttu otsustati näituse aega pikendada. Muudatusi tehakse, et paraad oleks vaatajatele kättesaadavam, ning selleks ongi oluline esialgne ideede läbiarutamise voor.

Presidendi käsuga algab ametlikult paraadi korraldus

Iga aasta septembris saabub riigikaitse kõrgeimalt juhilt, Eesti Vabariigi presidendilt korraldus läbi viia vabariigi aastapäeva paraad. Riigipea nimetab ka koha, kus paraad korraldada. „Viimastel aastatel on see olnud Tallinn,” sõnas kaitseväe veebel ning lisas, et varem on paraade korraldatud ka Narvas ja Tartus. Kaitseväe juhataja annab välja käskkirja, milles moodustatakse meeskond ning antakse ülesanded valdkonna esindajatele ja üksustele. „Paraadi ettevalmistamise eest vastutab traditsiooniliselt kaitseväe juhataja asetäitja. Talle määratakse abi, kes juhib protsessi ja traditsiooniliselt on ta tseremoniaalteenistusest või vahipataljonist,” ütles ta.

Samuti hakatakse valima, kes osalevad paraadil ning kes mitte. Peale kõigi kaitseväe väeosade osalevad paraadil ka kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde, Noorkotkaste, sisekaitseakadeemia, vanglateenistuse ja liitlaste üksused. Paraadile tulevad just nende riikide sõdurid, kes viibivad aktiivselt Eesti pinnal. Kui käsud on antud, siis saavad üksused valmistuma hakata.

Paraadi kontroll

Enne paraadi peavad kõik osalevad üksused läbima paraadi kontrolli. Üldiselt toimub see vastava üksuse juures ning seda hindab kaitseväe veebel oma meeskonnaga. Iga paraadi kontroll algab instruktaažiga. Kontrollija seletab osalejatele ära, milline on nende ülesanne paraadil ning kuidas kontrolli tehakse. Sõidukite kontrollimisel on eriti oluline harjutada õigete vahede hoidmist.

„Teistest sõidukitest distantsi hoida võib olla vahel natuke raske. Silmaga kõrvalt vaadata on hoopis teine tunne võrreldes sellega, kui oled sõidukis. Masina raud mängib ka üsna palju rolli. See ongi harjutamise asi,” rääkis Sõdurilehele aastapäeva paraadi kontrollil K9 (KÕU) liikursuurtükki juhtiv reamees Loreen Ots. Paraadi kontrolli eesmärk pole perfektne sooritus, nagu see päris paraadil olema peab, vaid tuvastada veel viimased nõrgad kohad, mida lihvida. Mängitakse läbi ka paraadi kava, sealhulgas üksuse Vabaduse väljakule toomist, tervitusi ja lõpuks kas marssi.

Sõidukid paraadil

Vabariigi aastapäeva paraadil osales kokku 37 ühikut tehnikat. Kogum on moodustatud Eestis alaliselt viibivatest sõidukitest, mille hulgas on ka liitlaste tehnika. Nagu ütles Sõdurilehele 12. veebruaril toimunud 1. jalaväebrigaadi sõidukite paraadi kontrollil veebel staabiveebel Ivo Petjärv, et paraadiks ettenähtud sõidukeid kaitseväel ei ole. „Samad sõidukid, mida rahvas paraadil näeb, käivad ka maastikul.” Seega rulluvad ühel nädalal meie oma CV90-d, Brittide Challenger-2 tankid ning ameeriklaste M1 Abrams tankid keskpolügoonil Wintercamp 2026 õppusel, järgmisel nädalal osalevad Tapa linnakus paraadi kontrollil ning sellest ülejärgmisel nädalal juba Tallinnas paraadil. Ning sealt loomulikult liiguvad jälle tagasi maastikule.

Sõidukeid kontrollib mõni nädal enne paraadi üle veel eraldi kontrollmeeskond. Enne paraadi pestakse sõidukid puhtaks ning tehakse vajalikud värviparandused ja muu selline. Kõik sõidukid läbivad vahetult enne paraadi kontrolli, kus koertega vaadatakse üle, kas seal on midagi, mida seal olema ei peaks.