Kaitseväe aastaraamat 2024
Eelmisel aastal oli kaitsevägi ühiskonna tähelepanu keskpunktis. Paljus seetõttu, mida ise tegime ja millega hakkama saime. Aga veel rohkem rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisest tingituna rahva kõrgendatud ootuste pärast. Aastaraamat kirjeldab sõjalise ohu arengusuundi põhjalikumalt.
Mitmekesised ajakirjanduslikud kajastused möödunud aastal aitasid ärgitada ja rahuldada avalikku uudishimu kaitseväe ja meie ümber toimuva vastu. Kaitseväe aastaraamat täiendab neid käsitlusi avalikust huvist lähtudes. Ülevaade sellest, kuidas päriselt kaitseks valmistusime, võib ka huvitav olla.
Rahvas on seadnud kaitseväele ülesandeks olla valmis sõda võitma, et alal hoida oma riik ja eluviis. See on selge ja teostatav tegevusjuhis. Paradoksaalselt ongi selle mandaadi täitmine praegu ainuke tõsiselt võetav viis rahu säilitamiseks lähiaastatel. Meie tulevik on meie kätes, kui süsteemselt ja kiiresti valmistame sõjalist riigikaitset ette kõige raskemateks stsenaariumiteks. Si vis pacem, para bellum (Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks). Riigikogu ja valitsus on kinnitanud oma otsustega mullu ja tänavu, et nad võtavad tõsiselt kaitseväe juhataja sõjalisi nõuandeid ning on eraldanud selleks ressursid, mille oleme arukal viisil kasutusele võtnud.
Paljuski ladusime 2024. aastal vundamenti tänavu realiseeruvatele sõjalistele võimetele ja tervikliku võidu valemi sisuga täitmisele. See tähendab vahetult kasutada olevate ühiskonna ja kaitseväe ressursside korrutist võitlustahte ja meie ning liitlaste volitustega. Sõjaline mõju on tõhus siis, kui mõju loov süsteem on terviklik.
Eesti kaitseväe kui reservväe jaoks on olulisimad inimesed. Nii need sõdurivande andnud kaitseväelased, sh ajateenijad, kes kaitsevalmiduse tagavad, kui reservväelased, kes võrdseina kutse korral kõhklematult meie ridasid täiendavad. 2024. aastal tegime kõigi domeenide igapäevase kaitsevalmiduse tagamiseks plaane, tänavu ettevalmistusi, järgmisel aastal ümberõpet ja 2027. aastast oleme uueks olukorraks valmis. Võitlusvõime tugevdamise ülesandeid ja meist igaühele seatud suuremaid nõudmisi, aga ka puudujääke oma ridade täitmises oleme mõistnud ja tunnistame ausalt ka aastaraamatus. Võitlustahte tugevdamiseks vajalike inimeste leidmiseks ja hoidmiseks peame suuremad nõudmised, olemasoleva keskkonna ja tasakaalustavad hüved adekvaatse personalistrateegiana rakendama.
Relvad, moon ja plaanid on möödapääsmatult tähtsad. Nagu hea lugeja näeb, ei ole me latti kuskil langetanud. Mugavusele, edevusele ega taristu või tegude välisele esteetilisele kvaliteedile ei ole meil luksust lubada. Saati veel olukorras, kus väga tõsise julgeolekuohu tõttu teiste ühiskonnagruppide ootused riigi rahalisele toetusele on nõrgemini täidetud ja kaaskodanikud peavad leppima inimlikult tüütult korduva «vabaduse häälega» meie taevas või kodumetsa tagant.
Oleme 2024. aastal õpetanud välja praegu demokraatlikku maailma kaitsevallina seisva Ukraina relvajõudude üksusi. Eesti ja kaitsevägi toetavad Ukraina võitlust igal teostataval viisil. Oleme ise reaalse sisuga täitmas NATO kaitseplaane. Täitsime oma ülesandeid hästi ka Iraagis. Liitlased on tähtsad ja liitlassuhted püsivad mõlemalt poolt. Aastaraamat kirjeldab väga praktilisi rahvusvahelisi ja riigisiseste liitlaste koostööharjutusi Pikne ja Decisive Lancer, mis olid kantud vaimust, kuidas me tõesti süvenedes juba täna õhtul päriselt teeme, kui on vaja.
Eelmine aasta tõi kaitseväes muutusi, nii ootamatuid kui plaanilisi. Aga just paindlikkus muutustes, reaalne võitlustahe ja terve rahva pühendumus kindlustavad Eesti püsimise. Olgu järgnevate lehekülgede tagasivaade inspiratsiooniks nutikatele muutustele võiduks valmis kaitseväes.
Andrus Merilo
kindralmajor
kaitseväe juhataja