Õppus Decisive Wind 2026 tugevdas Eesti valmisolekut KBRT-ohtudele reageerimiseks
28. augustil lõppes kaitseväe peastaabi korraldatud lauaõppus Decisive Wind 2026, mille eesmärk oli parendada Eesti riiklikku kaitsevalmidust keemia-, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude ehk KBRT-ohtude korral ning tugevdada riigiasutuste koostööd võimaliku ulatusliku intsidendi või rünnaku lahendamisel.
„KBRT-ohtudele reageerimine eeldab kogu riigi koordineeritud tegutsemist, sest sellise kriisi mõju ei piirdu ühe asutuse ega valdkonnaga. Õppus võimaldas meil koos partneritega läbi mängida keerulise olukorra, analüüsida olemasolevate plaanide toimivust ning tuvastada kohad, kus saame koostööd ja otsustusprotsesse veel kiiremaks muuta. Sellised õppused aitavad tagada, et võimaliku reaalse kriisi korral suudame tegutseda kiiresti, ühtselt ja eesmärgipäraselt,“ ütles õppuse koordinaator Aigar Allika.
Õppuse stsenaarium käsitles pingestunud julgeolekuolukorda ja ulatuslikku KBRT-intsidenti, mis nõudis kaitseväe ning erinevate riigiasutuste koordineeritud tegutsemist. Erilist tähelepanu pöörati Eesti võimele säilitada ja taastada elutähtsaid teenuseid ning täita vastuvõtva riigi toetuse ehk host nation support (HNS) ülesandeid.
Decisive Wind 2026 käigus analüüsiti Eesti KBRT-reageerimisvõimet, olemasolevate plaanide ja protseduuride toimimist, asutustevahelist koordinatsiooni ning võimalusi otsustusprotsesside kiirendamiseks. Samuti aitas õppus suurendada riigiasutuste teadlikkust KBRT- ning massihävitusrelvadega seotud ohtudest.
Kaitseväe peastaabi korraldatud õppust viidi läbi koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse (EUCOM) ja Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi ohtude vähendamise agentuuriga (DTRA). Õppuse peamised treenitavad üksused ning asutused olid kaitseväe peastaap, kaitseministeerium, siseministeerium ja kliimaministeerium. Lisaks osalesid õppusel kaitseväe struktuuriüksuste staabid, Kaitseliit ning mitmed ministeeriumid ja ametid. Kokku osales õppusel ligi 120 inimest.
Kaitseväe peastaap on väeliikide ühendstaap, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Kaitseväe peastaabi põhiülesanded on toetada kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhataja asetäitja tegevust ning tagada nende käskude täitmine, planeerida kaitseväe tegevust ja nõustada, juhendada, koordineerida ning kontrollida kaitseväe üksuste tegevust.