Sõjamuuseum tuleb sinuga kaasa – avasta Eesti sõjaajalugu ka väljaspool muuseumisaali
Eesti sõjamuuseumi virtuaalmuuseum avab võimaluse uurida meie sõja- ja riigikaitseajalugu arvuti või telefoni vahendusel ning juhatab huvilise ka paikadesse, kus ajalugu on päriselt sündinud.
Virtuaalmuuseum koondab e-näitusi ja ajaloolisi teekondi, mille kaudu saab Eesti sõjaajalugu avastada endale sobival ajal ja sobivas kohas. See on hea võimalus nii neile, kes soovivad mõne teema kohta rohkem teada saada, kui ka neile, kes otsivad ideid järgmiseks ajalooliseks väljasõiduks.
Eesti sõjamuuseumi lugu algas Vabadussõja ajal
Virtuaalmuuseumi e-näituste seas saab tutvuda näitusega „Eesti sõjamuuseum 100“, mis viib tagasi muuseumi enda algusaegadesse. Eesti Vabadussõja muuseum asutati 19. jaanuaril 1919 ning sellest kuupäevast arvestab oma ajalugu ka tänane Eesti sõjamuuseum.
Teine e-näitus „In Spite of Everything“ vaatleb Eesti, Läti ja Leedu võitlust iseseisvuse eest pärast Esimese maailmasõja lõppu. Kolme Balti riigi lood asetatakse laiemasse ajaloopilti, kus lagunevate impeeriumide varemetel tuli oma riiklik iseseisvus mitte üksnes välja kuulutada, vaid ka kätte võidelda ja kaitsta.
Tutvu Eesti sõjamuuseumi e-näitustega
Ligi 200 kilomeetrit ajalugu Vaivarast Viimsisse
Virtuaalmuuseum ei piirdu ekraani taga vaatamisega. Eesti sõjamuuseumi ja Vaivara Sinimägede muuseumi koostöös ning Euroopa Liidu toel loodud „Suure sõja jälgedes Vaivarast Viimsisse“ viib huvilise ligi 200 kilomeetri pikkusele teekonnale läbi Põhja-Eesti II maailmasõjaga seotud paikade.
Teekonnal on esile tõstetud kaheksa mälupaika. Iga objekti juures on infotahvel ning täiendavat teavet leiab virtuaalsest teejuhist. Nii saab veebist alguse saanud ajaloorännaku muuta päris retkeks ning vaadata oma silmaga paiku, mida puudutasid Eesti jaoks 20. sajandi kõige murrangulisemad sündmused. Teejuht ja ajalooülevaade on koostatud eesti, inglise ja vene keeles.
Mine „Suure sõja jälgedes“ ajalooteekonnale
Ajalugu ootab ka väljaspool Viimsit
Eesti sõjamuuseumi tegevus ulatub märksa kaugemale Viimsi mõisast. Üks selliseid paiku on Tallinnas Tehnika tänaval asuv kaitseväe kalmistu, mis kuulub samuti sõjamuuseumi juurde. Kalmistul saab jalutada omal käel või tellida muuseumist ekskursiooni ning tutvuda Eesti sõjaajaloo ja langenute mälestamise looga otse ajaloolises keskkonnas.
Sõjamuuseum on viinud oma kogud ja lood ka Eesti eri paikadesse. „Sõjamuuseum ratastel“ on spetsiaalselt kohandatud merekonteinerisse rajatud rändnäitus, mis annab ülevaate Eesti 20. sajandi sõjaajaloost. Käsitletakse Esimest maailmasõda, Vabadussõda, Eesti riigikaitset kahe maailmasõja vahel, Teist maailmasõda ning kaitseväge pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Konteineri välispinda katavad tekstid ja fotod, sees aga ootavad külastajat vormid, relvad, varustus ja sõjatehnika mudelid.
Omaette peatüki moodustavad näitused, mis avavad mõnd konkreetset ja vähem tuntud sündmust. Virtsu sadamas asuv installatsioon „Dessant, mida ei toimunud“ jutustab admiral Johan Pitka 1919. aasta plaanist maandada Heinastes soomusrongiga meredessant. Julge ettevõtmine jäi küll ebasoodsate asjaolude ja sõjalise vajaduse kadumise tõttu teostamata, kuid annab ilmekalt edasi noore Eesti riigi sõjaväe ettevõtlikkust ja toonaseid ebaharilikke lahendusi.
Lood, mis aitavad mõista Eesti riigi kaitsmist
Sõjamuuseumi näitused ei räägi ainult lahingutest ja sõjatehnikast. Tähelepanu all on ka sündmused, kus kaalul oli Eesti riigi püsimine.
Kommunistide 1. detsembri 1924. aasta riigipöördekatsele pühendatud rändnäitus käsitleb riigipöörde ettevalmistamist ja sündmusi Tallinnas, toonast rahvusvahelist meediakajastust ning inimesi mõlemal poolel. Riigipöördekatse mahasurumisel ja sellega seotud sündmustes langes 26 Eesti sõjaväelast ja tsiviilisikut. Näitus valmis sündmuste sajandaks aastapäevaks, et meenutada hukkunuid ning aidata mõista ühe Eesti riikluse jaoks kriitilise päeva tähendust.
Sõjamuuseumi veebilehelt leiab lisaks Kaitseväe Akadeemia muuseumi ning varasemate näituste arhiivi. Nii moodustub füüsilistest näitustest, ajaloolistest paikadest ja digilahendustest tervik, mille kaudu saab Eesti sõjaajalooga tutvuda märksa laiemalt kui ühe muuseumikülastuse jooksul.
Alusta ajaloorännakut veebist
Virtuaalmuuseumi tugevus seisneb selles, et ajaloo avastamiseks ei pea ootama järgmist vaba nädalavahetust ega sõitma kohe Viimsisse. Esimese sammu saab teha kodust – valida huvipakkuv teema, avada e-näitus või panna virtuaalse teejuhi abil kokku järgmise väljasõidu marsruut.
Sealt edasi võib tee viia juba Viimsi mõisa ja sõjatehnika angaari, kaitseväe kalmistule, Virtsu sadamasse või mööda Põhja-Eestit Vaivarast Viimsisse.
Eesti sõjaajalugu ei asu ainult vitriinides. See on meie maastikus, linnades, mälupaikades, inimeste lugudes ja dokumentides. Eesti sõjamuuseumi virtuaalmuuseum aitab need lood üles leida.